5 veebruar 1997

Reformiparandused pärsivad hoonete tagastust

Omandireformi aluste seadusesse viidi eelmisel kuul parandus, millega valitsus võib jätta teiste objektide kõrval tagastamata ka riigi või kohaliku omavalitsuse valduses olevaid haldushooneid. «Kõiki hooneid võib võtta haldushoonetena ja peale lagunenud üürimajade pole omanikel lootust midagi väärtuslikumat tagasi saada,» lausus Ploompuu.

Justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna ütles, et esmalt peab vastav ametkond või kohaliku omavalitsuse volikogu pöörduma hoone tagastamata jätmiseks valitsuse poole väga motiveeritud taotlusega. «See ei ole lausreegel, et haldushoone tagastamata jäetakse, vaid valitsus peab iga haldushoone kohta eraldi otsuse langetama,» lausus ta.

«Kindlasti on see õigusjärgsete omanike õiguste piiramine, sest teatud juhtudel võidakse hoone jätta tagastamata ja asutused võivad seal oma tööd edasi teha,» tunnistas Pärna.

«Seni pole suudetud tuua põhjendusi vara mittetagastamise kohta ja seetõttu peeti vajalikuks põhjendusi puudutavad punktid seadusest kaotada,» rääkis Peeter Ploompuu. «See ei ole põhjendus, et sotsiaalobjekti ei anta tagasi, kuna hoonet kasutatakse äriotstarbelise rendipinnana,» lisas ta.

Priidu Pärna sõnul võib kohtupraktika põhjal öelda, et kohus on asunud põhjendamist väga kitsalt tõlgendama.

«Kriteeriumid, et ei olnud põhjendatud või oli vähe põhjendatud, on väga ähmased,» lausus Pärna. «Seetõttu on eelnõu redaktsioonist välja jäetud, et valitsuse otsus peab olema põhjendatud.»

Ploompuu sõnul on kummaline, et uue seadusesätte kohaselt võib anda näiteks loa hoone lammutamiseks õigustatud subjekti tahte vastaselt. «Uus seaduseparandus on paljudes punktides vastu-oluline ja ametnikekeskne, mis ei arvesta omanike põhiõigusi ja vabadusi,» lisas ta.

Hetkel kuum