• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,59%6 008,31
  • DOW 300,84%44 095,52
  • Nasdaq 0,19%19 305,98
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,5
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,59%6 008,31
  • DOW 300,84%44 095,52
  • Nasdaq 0,19%19 305,98
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,5
  • 07.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võlgnik Pärt süüdistab Hoiupanka

1993. aastal laenas pank Pärdile kahes osas 4,1 miljonit krooni, et viimane saaks Mähel asuvast endisest restoran-kauplusest ehitada kaubanduskeskuse. Pärast keskuse ehitusel laenude kulutamist hindas Eri kinnisvarabüroo keskuse väärtuseks 6 miljonit krooni.
Kuid aeglaselt edenenud ehitustegevuse ja klientide vähesuse tõttu läks keskus 1995. aastal pankrotti. Sama aasta lõpus soovitas Hoiupank Pärdile, et too leiaks ehitusjärgus kaubanduskeskusele ise ostja. Samas kandis pank Pärdi võlad kahjumisse.
Pärast läbirääkimisi ühe ja teise soovijaga lõi Pärt lõpuks käed Viktor ?apavaloviga, kellega lepiti keskuse müügihinnaks kokku 2,5 miljonit krooni. «Aivar Rehe Hoiupangast viibis eellepingu sõlmimise juures ja kinnitas, et kui 2,5 miljonit panga arvele laekub, jätab ta mu rahule,» möönab Pärt.
Hoiupanga laenudivisjoni direktor Aivar Rehe eitab sellise lubaduse andmist.
1996. aasta jaanuris kandiski ostja esindaja Oleg Volkovski Pärdi isiklikule kontole 2,4 miljonit krooni, millest Hoiupank võttis endale laenu katteks 2 miljonit ning tagastas Volkovskile «sissemaksu parandusena» 400 000 krooni. «Kauplus müüdi 2 miljoni krooniga!,» imestab Pärt. «Kuhu ja mis õigusega kadus 400 000 krooni, ma ei tea.» Tema hinnangul poleks pangal olnud vähimatki õigust tema isiklikult kontolt raha ära võtta ja seda Volkovskile tagastada. «Miks ei tehtud näiteks enampakkumist, et rohkem raha saada,» küsib Pärt.
Aivar Rehe sõnul polnud midagi imelikku selles, et Hoiupank kasutas oma õi- gust 400 000 krooni tagasiarveldamiseks Pärdi arvelt. Tema ütlusel jõudis pank ostjatega kokkuleppele, et 400 000 makstakse ostjale pärast ostusumma laekumist tagasi. Hoiupanga laenu järelevalve osakonna juhataja Teet Mõtte ütleb, et selleks ajaks, kui keskus maha müüdi, oli Pärdiga sõlmitud eelleping aegunud ning seega võis Pärdilt müügivolitused saanud Rehe hoone ka odavamalt müüa.
Eelmise aasta märtsis esitas Hoiupank Pärdile arve tema võlgade kohta, mis ulatusid koos viivistega 4,3 miljoni kroonini. Pärdi sõnul jõudis ta pärast pikki läbirääkimisi Aivar Rehega kokkuleppele võla tasumise osas. «Rehe tuli sügisel minu juurde ja ütles, et ma olen pangale võlgu ainult 500 000 krooni, mis tookordsest müügisummast puudu jäi,» meenutab ta. Vastavalt lepingule lubas pank Pärdi poole miljoni kroonise võla ajatada viie aasta peale null-intressiga.
Aivar Rehe tunnistab, et ta sõlmis võla ajatamiseks lepingu. «Kuna härra Pärdil oli võetud kaks laenu, siis see oli leping lahenduse leidmiseks ühele laenule,» lisab Rehe.
Sügisel müüs perekond Pärt 850 000 krooniga Muugal asuva maja, millest poole võttis Hoiupank võla katteks. Samal ajal lahutas aga Sirje Pärt, kelle nimel maja oli, oma mehest ning nõuab nüüd poolt maja müügisummast endale.
Aivar Rehe sõnul on Pärdi 4,3 miljoni kroonine võlgnevus tänaseks viiviste arvel veelgi kasvanud.
Arvi Pärt ei loobu aga seismast oma seisukoha eest, nagu oleks pank teda tüssanud. Kui kokkuleppele ei jõuta ning pank ei kavatse tunnistada 0,5 miljoni krooni viie aasta peale ajatamist või ei tagasta poolt eramu müügist laekunud summast, siis asub Pärt kohtuteele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele