9. veebruar 1997
Jaga lugu:

Riiklikust fondindusest

Mida aeg edasi, seda enam kerkib päevavalgele fakte, et riiklike krediteerimisfondidega pole kõik korras. Isegi rahandusminister Mart Opmann tunnistab, et fondid on lihtsalt ühed riigi raha ümberkantimise kohad. Või kuidas teisiti hinnata valitsevat olukorda, kus riik eraldab oma eelarvest küll fondidele raha, aga selle edaspidise kasutamise üle ei ole tal mingit kontrolli.

Põhikirja järgi otsustab laenude eraldamise üle fondi nõukogu. Tegelikkuses otsustab tihtilugu kuni miljoni krooni suuruse laenu eraldamise üle fondi tegevjuhtkond, samas ei tule fondi tegevdirektoril ebaõnnestumise korral vastutada. Samuti võib fond paigutada oma vahendeid nn muudel rahateenimise eesmärkidel, kusjuures kindlaks on määramata, millises osas ja kuhu raha paigutada võib.

Segane on asi juba fondide loomisega. Põhikirja järgi on tegemist avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, mille loomiseks on tarvis seadust. Sellist skeemi ühelgi juhul kasutatud ei ole ja fondid on loodud valitsuse määrusega.

Ettevõtluse riikliku toetamise seaduse järgi tegelevad ettevõtluse krediteerimisega vastavad sihtasutused. Praegu tegutsevate fondide ümberkujundamine peaks toimuma sihtasutuste seadusele vastavalt. Siis peaks ära kaduma praegune võimalus, et laenu antakse nõukogu liikmetele, kellel pole piisavaid tagatisi ja fond võtab riski enda kanda. Väidetavalt on tehingute kohta käiv informatsioon salajane. Loogika ütleb, et maksumaksja taskust tulevate vahendite kasutamise kohta peaks informatsioon olema avalik. Iseküsimus on, kas praegusel kujul ettevõtluse krediteerimist üldse tarvis on.

Riigikontrolli peakontrolöri Olav Lüüsi hinnangul võiksid ettevõtluse toetamisega tegelda riigiasutused, see hoiaks kokku raha ja võimaldaks seda paremini kontrollida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum