11 veebruar 1997

Rootsi majandus poliitika piiramisrõngas

Enim poleemikat on tekitanud Rootsi valitsuse otsus hakata järgmisel aastal tuumareaktoreid sulgema. Esialgu on kavas sulgeda kaks riigi 12 tuumareaktorist, mille arvele langeb ligi pool Rootsis tarbitavast elektrienergiast.

17 aastat tagasi pooldasid rootslased rahvahääletusel aastaks 2010 kõigi tuumaelektrijaamade sulgemist ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmist. Aeg on näidanud, et ei bio- ega tuuleenergia suuda korvata ka üheainsa tuumareaktori sulgemist, rääkimata kaheteistkümnest. Vahepeal on aga edasi arenenud tuumaenergeetika ning paranenud reaktorite töökindlus.

Otsus sulgeda Rootsi tuumareaktorid enne nende tehnilise kasutusaja lõppu toob kaasa elektri hinna tõusu ning tööpuuduse kasvu, väidavad äriringkonnad. Rootsi kaotaks olulise konkurentsieelise, kuna riigi suured alumiiniumi, terase- ja metsatööstusettevõtted jääksid ilma odavast elektrienergiast.

Tuumaenergeetika alternatiiv ei ole taastuvad energiallikad, vaid gaas või kivisüsi. Tuule- ja bioenergia arvele langeb täna vaid 2% maailmas toodetavast energiast ning 0,1% elektrienergiast.

Pärast T?ernobõli katastroofi on Lääne-Euroopa valdavalt loobunud uute tuumajaamade rajamisest, erandiks vaid Prantsusmaa. Saksamaal, Belgias, Hollandis, Hispaanias ja ?veitsis on kehtestatud uute tuumajaamade rajamise moratoorium. Juurdekasv toimub peamiselt Aasia ja Ida-Euroopa arvel.

Kõik see on suurendanud Läänes fossiilsete kütuste tarbimist, millega on seotud peamised keskkonnaprobleemid.

Ekspertide hinnangul tuumaenergeetika tähtsus edaspidi kasvab, selle eeliseks on just jäätmete vähesus ning võimalus need biosfäärist isoleerida.

Selle argumentatsiooni taustal leiavad parempoolne opositsioon ning äriringkonnad, et tegemist on pigem poliitiliste kui majanduslike kaalutlustega. Otsusega tuumareaktorid sulgeda kindlustas sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus enesele keskkonnasõbraliku ning põllumehekeskse keskpartei toetuse, mis on kaks aastat taganud sotsidele parlamendis enamuse.

Sisuliselt tähendab reaktorite sulgemine seda, et Rootsil tuleb edaspidi kindlasti importida Taani söeküttel elektrijaamades toodetud «musta» elektrienergiat. Tõenäoliselt ei suuda Rootsi täita ka oma lubadust piirata atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulka.

Nii satuvad küsitavasse valgusesse ka keskkonnaküsimusi tähtsustava keskpartei tegelikud taotlused. Eelmise konservatiivide valitsuse ajal astus partei liider Olof Johansson keskkonnaministri kohalt tagasi, et protestida valitsuse väidetavalt keskkonnakahjuliku otsuse vastu rajada Rootsi ja Taani vahele sild.

Nüüd tunnetab keskpartei oma asendi soodsust. Sotsiaaldemokraatide valmisolek ignoreerida puhkenud pahameeletormi viitab sellele, et Johanssoni kaal poliitiliste võimupiiride jaotamisel on oluliselt kasvanud. Kui praegune valitsus pärast 1998. aasta valimisi võimule jääb, võib kõnelda ehk ametlikust koalitsioonistki. DI-TE-BW-FT

Hetkel kuum