12 veebruar 1997

Abiraha kasutamisest

Hiljuti avalikustas rahandusministeerium, et Euroopa Liidu Phare programmi kaudu rahastatakse Eestis erinevaid projekte 490 miljoni krooni eest. Meeldiv oli teada saada, et kogu abiraha ei kulugi Euroopa ekspertide ajupotentsiaali kinnimaksmisele, vaid 77 miljoni krooni eest ostetakse Tapa ja Narva vahelisele raudteelõigule rööpaid ja pööranguid.

Et väga suur osa abirahast jõuab ringiga Euroopa konsultantide ja ekspertide rahakotti, pole muidugi uudiseks. EL jälgib hoolega, et tema raha ei liiguks väljapoole liikmesriikide piire, näiteks USA või Hiina nõustajate kätte, samuti eelistab ta abiraha kasutada oskusteabe peale.

Kuna tahame Euroopa Liidu liikmeks pääseda ja ühtlustada Eesti eluolu sealsete tingimustega, siis selline variant isegi sobib Eestile. Paneb aga imestama, miks teevad väliseksperdid ära töö, mida oskaks teha Eesti spetsialist.

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas Phare korraldatud seminar rahapesualase seadusandluse täiustamisest. Eksperdid olid Hollandist, kuulajad justiitsministeeriumi, Eesti Panga jm ametnikud. Hollandi asjatundjad ei osanud aga õhtul pressikonverentsil vastata paljudele küsimustele, mis puudutasid Eesti seost rahapesuga. Kuidas nad siis saavad seadusandluse muutmisel sõna sekka öelda, kui ei tea baasi, millest lähtuda.

Rahapesu kui rahvusvaheline nähtus pole kõige parem näide abiraha üle virisemiseks. Kindlasti suudavad aga Eesti justiitsministeeriumi töötajad kriminaalseadustikku rahapesu koha pealt täpsustada ja teeksid seda ka vähemate kulutustega.

Raha võiks sellegipoolest tulla Pharelt. Eesti spetsialistid saavad igal ajal konsulteerida ELi ekspertidega ja ühtlustada meie seadused sealsetega.

Hetkel kuum