«See on tähtsusetu jama, mille pärast aega ja närve kulutada,» kommenteerib Anu Nigul ühest riidekaupu eksportivast väikefirmast suhtlemist tolliga.
Miks ei lubata meil ise kaubadeklaratsioone täita, nagu teevad seda näiteks Soome firmad, küsib ta. Niguli meelest on kannatuste viimane piir see, kui inimene peab 7 tundi Tallinna sadamas tolliinspektori ukse taga seisma, et saada tollideklaratsioonile ühte templit.
ASi Rodak kommertsdirektor Velor Viitak kulutas ühe kaubavaguni dokumentide kordaajamise peale neli päeva. «Mind jooksutati ühest kabinetist teise ja abi ei leidnud kusagilt,» võttis ta kokku raisatud päevade elamused.
Tolliameti järelevalveosakonna juhataja Vello Valm ei saa ettevõtjate murest aru -- kaubadeklaratsioonide täitmine on keerukas ja nõuab spetsiaalseid oskusi, nendib ta. Põhimõtteliselt tulevikus see kord muutub, lisab Valm samas.
Tolliameti juhtide Rein Talviku ja Rein Vellingu põhjendus kõikidele tollikorraldust puudutavatele pretensioonidele on seni olnud ühene: süüdi on kõik teised peale tolliametnike.
Kontrollretk Tallinna sadama tollipunkti aga näitas, et jooksutamine ühest kabinetist teise oli näiteks tingitud noore sekretäri teadmatusest, kes polnud kursis sellega, et ühe tollidokumendi templit võib asendada tempel teisel tollidokumendil.
Lihtsa vea tõttu kulutas ettevõtja Viitak oma aega ja raha, mida tal pole kellegi käest välja nõuda. Ta sai veel sõimata, et ei saanud aru sekretäri kogenematusest.
«Keeruka tollikorralduse tõttu on lihtsam kaup salaja välismaale sokutada või seda üldse mitte välismaale viia,» räägib Nigul.
Pikki järjekordi saab vältida, kui maksta tollipaberite kordaajamise teenust pakkuvale erafirmale. Aga ausa maksumaksjana ma juba maksan tolliametnikele paberite kordaajamise eest ja tasun iga tollidokumendi vormistamise eest 200 krooni riigilõivu, märgib Viitak.
Niguli sõnul tekitab nördimust fakt, et riik ei usalda ettevõtjat. Kuidas muidu põhjendada äärmuslikkuseni keerukaks aetud tollikorraldust ja seda, et kauba omanikud ei tohi ise kaubadeklaratsioone täita, lisab ta. «Deklaratsiooni täitmises pole midagi keerulist,» märgib Nigul. «Olen täitnud palju keerulisemaid dokumente.»
Tema sõnul peab riik ettevõtjaid kirjaoskamatuks, kes ei tunne tähti ega numbreid. Teisiti ei saa põhjendada nõuet, et kaubadeklaratsiooni peab kirjutama deklarant, kes võtab paberi täitmise eest 100 krooni ja ei vastuta töö kvaliteedi eest, lisab Nigul.
Kui erafirmade peale saab kaevata kas konkurentsi- või tarbijakaitseametisse, siis tolli töö ebaefektiivsuse peale pole kellelegi kaevata, tunnistab Nigul.
«Tolliametniku peale kaebamine on riskantne, kuna sa pead oma dokumentidega ka hiljem selle ametniku jutule minema. Mulle on vihjatud, et parem on mitte kaevata,» võtab Nigul kokku nõiaringi, millest on raske välja rabeleda.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele