16. veebruar 1997
Jaga lugu:

Mobiiltelefon venitab helistaja kõrvad pikaks

Kui ?oti päritolu teadlane Alexander Graham Bell üle saja aasta tagasi inimkonnale telefoni kinkis, oskas ta vaevalt ette näha, et kõigest mõne inimpõlve jooksul seda leiutist revolutsiooniliselt edasi arendatakse, nii et ka kaugemates maailma kolgastes on võimalik kontakteeruda kellega tahes, kasutamata seejuures tülikaid vaskjuhtmeid ning kohmakaid telefoniaparaate.

Äripäeval on heameel tõdeda, et riigi iseseisvumisega kaasnenud moodsate sidesüsteemide väljaarendamise buum on katnud ka Euroopa ääremaa Eesti tiheda mobiilside võrguga, mis laseb ärimehel Narvas, kalamehel Võrtsjärvel või talumehel kusagil Palamuse vallas ennast turvalisemana tunda, sest äripartnerid või näiteks loomaarst on vajaduse korral ainult paari klahvivajutuse kaugusel.

Mobiilside areng on olnud isegi nii tormiline, et mobiiltelefonide kasutajate arvu poolest tuhande elaniku kohta oleme samal tasemel Prantsusmaa ja Belgiaga, kus sarnaselt Eestiga kasutab telefone neli protsenti elanikkonnast. Käesoleva aasta lõpuks peaks aga kasvama mobiiltelefonide arv senisele kuuekümnele tuhandele lisaks veel kolmekümne tuhande võrra.

Nende aukartustäratavate arvude taga on mobiilside operaatorite ja telefonimüüjate kõva konkurents, mis päevast päeva veelgi teravneb. Esimesena siinsel turul mobiilside teenust pakkuma hakanud ja praegu liidrikohal püsiv Eesti Mobiiltelefon on oma võrgu väljaarendamisse investeerinud sadu miljoneid kroone. Talle astub vaikselt kannale soomlaste Radiolinja. Neil päevil panevad jala ukse vahele Tõnis Paltsi mehed Ritabellist, kes on samuti juba pikka aega mõlgutanud mõtteid teenida sellise inimliku iseärasuse pealt nagu kommunikatsioonivõime.

Kahtlemata kaasneb mo-biilside arenguga terve rida probleeme. Terav konkurents operaatorite vahel seab neile järjest kõrgemaid nõudeid tehnika ja oskusteabe suhtes, suurendades kulutusi ja vähendades kasumeid.

Mõneti ootavad läbimurret veel psühholoogilised takistused. Alles see oli, kui mobiiltelefoni valdajasse suhtuti põlastavalt,vaikiva kadedusega, sest telefoni said omada ainult jõukamad inimesed. Paljud telefoniomanikud kasutavad oma sidevahendit aga siiani selleks, et elada välja oma komplekse ja tõestada kaaskodanikele oma üleolekut.

Arstid omakorda hoiatavad, et mobiiltelefon tekitab kasvajaid, südamehäireid ja debiilsust. Nende hoiatuslugudele lisanduvad mitmete uurijate väited selle kohta, et mobiiltelefoniga rääkimine sõidu ajal mitmekordistab autoõnnetuste ohtu, mis on ka muidugi õige.

Vaatamata tõestatud ja tõestamata ohtudele mobiilside järjest laieneb. Ettevõtjat, kes sõidab ringi mööda riiki ja näeb iga künka otsas punast sõbralikult vilkuvate tulukestega sidemasti, tabab üha sagedamini äratundmine, et keegi kannab tema eest hoolt ja annab talle võimaluse täiesti vabalt suhelda. Mis siis, et see suhtlemine tuleb endal kinni maksta ja piirdub tihti vaid sõnadega: »Kallis, olen varsti kodus!»

Jaga lugu:
Hetkel kuum