Pikka aega vaikinud valitsuse transiidikomisjon on uut elujõudu näidanud ja endast jõuliselt märku andnud.
Enne ülemöödunud kolmapäeva transiidikomisjoni istungit pärines nende viimane laiemalt afi?eeritud etteaste komisjoni strateegilise planeerimise töögrupilt. Eelmise aasta suvel avaldatud transiidi- ja eksport-importvedude uuringuga pandi paika Eesti transiidipoliitika põhisuunad.
Nüüd käidi uue teede- ja sideminstri Raivo Vare eestvõttel peetud komisjoni istungil välja ideed Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee ühtsete tarifitseerimispoliitika mudelitest, koostööst Venemaa erinevate regioonidega ja Kagu-Eesti logistika keskuse loomisest. Üle teiste küündis aga uudis sadamates kaua oodatud vabatsoonide loomisest.
Operaatorfirma Melship tegevdirektor Paavo Kollom väljendab heameelt vabatsoonide loodetava loomise üle ja arvab, et selle taga on kütuse transiidiga tegelevate firmade loby. Nende käibed on konteinerkaupade operaatoritest suuremad.
Pakterminali direktori Anti Oidsalu sõnul puudub kütuse vahendajatel vabatsoonide tekitamise vastu igasugune majanduslik huvi. Neil on endal tolliterminaalid, kus kõik teenused on tollivabad. Huvitab ainult, et valvatav vabatsoon laieneks raudteeni, mis võimaldaks garanteerida kaupade säilivust, räägib Oidsalu.
Kolmas vabatsoonidest huvitatu on kindlasti Tallinna Sadam. Temale on vabatsoonide rajamine uus võimalus suurendada kaubakäivet ja püsida edasi konkurentsis naabersadamatega.
Transiidikomisjoni liikumapanevas jõus ollakse kindel. See on teede- ja sideminister Raivo Vare, kes vahetas välja nõrkade organisatoorsete võimetega analüütiku tüüpi ministri Kalev Kuke.
Transiidikomisjoni idee üks algatajatest Anti Oidsalu leiab, et komisjon pole seni suutnud täita eesmärgiks seatud ministeeriumitevahelist siduvat funktsiooni. Kui uuele ministrile antakse valitsemisaega ka uutes valitsustes jõutakse ehk sellenigi.
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.