25. veebruar 1997
Jaga lugu:

Kas Tiit Vähi toimis õigesti?

Kuna Tiit Vähil oli pea-ministrina edasi tegutsemine ja reaalse valitsuse juhtimine nii raskeks muutunud, et ta ei oleks saanud seda tööd teha niisuguse edukusega, nagu ta seda soovis, siis ma arvan, et see oli õige valik. Minu vastus oleks niisugune.

Ma olen Koonderakonna aseesimees ja mina pean Tiit Vähit väga heaks peaministriks.

See tagasiastumine oli tema isiklik valik. Vähi ise kinnitas, et tema töötegemine oli raskendatud, ja seda on ka näha.

Kui ajaliselt hinnata, siis ma arvan, et ta tegi selle valiku õigel hetkel.

Jah. Sellepärast, et surve oli nii suur ning tal ei ole võimalik tööd efektiivselt jätkata.

Ma arvan, et see tagasiastumispalve on ajastatud üpris õigesti. Sellepärast, et valitsuse vahetamine poleks olnud sobiv, kui on tulemas nii tähtsad sündmused nagu Eesti Vabariigi aastapäev või pikalt ette planeeritud Ukraina-visiit. Siis oli ju mõistlik need ära teha.

Loomulikult, Tiit Vähi on isiksus ja selles mõttes on iga tegija suhtes alati ju leida positiivset ja on ka negatiivset.

Tema kohta võib samuti öelda nii seda kui teist.

Minu arvates küll. Me püüame praegu Eesti ühiskonnas ellu viia teatud käitumistavasid, mis ei ole otse seadustega kindlaks määratud. Selles mõttes, et kõik ministrid ja parlamendiliikmed on ühiskondlikud olevused, kes peavad käituma mõnevõrra teiste reeglite järgi kui kodanik X. Teiselt poolt võin ma ka pihtida, et inimlikult võttes on mul sellises olukorras alati pigem kahju, kui et ma tunneks mingit kahju- või võidurõõmu.

Vähi tegevust peaministrina hinnates ütleksin kõigepealt, et isiklik vahekord on minu meelest olnud äärmiselt hea. Oleme üksteist mõistnud väga nappide sõnadega. Aga ma ei ole kunagi suutnud heaks kiita seda, mille otsa ta tegelikult kukkus praegu. Vahe tegemine isikliku ja riikliku vahel on minu jaoks midagi muud kui tema jaoks.

Hindan tagasiastumispal-vet väga positiivselt. Küsimus, kas Eestis on sellised teod karistatavad, mida on toime pandud, või mitte, sai peaministri enda sammu läbi vastuse. Umbusaldusavaldus saavutas eesmärgi.

Minu jaoks on olulisem, mis saab edasi. Sest see, mida Eesti tegelikult vajab, on stabiilsus, just praeguses olukorras. Meil ei ole lihtsalt seda luksust, et me saaksime endale lubada selliseid pidevaid valitsuse vahetumisi iga poole aasta tagant.

Asudes moodustama järgmist valitsust, on kõige olulisem, et see oleks stabiilne, et ta püsiks.

Teiseks, et see valitsus suudaks olla autoriteetne nii välismaal kui ka kodumaal ning teha Eesti heaks seda tööd, mida just järgmise poole aasta vältel on vaja teha -- nimelt suruda see maa Euroopa Liidu laienemise esimesse ringi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum