25 veebruar 1997

Maksuvõlad võiks katta sotsiaalobjektidega

Riigikogu maaelu komisjoni esimees Ants Käärma ütles, et parandusettepaneku sisu seisnes selles, et kohalikele omavalitsustele või riigiettevõtetele antakse võimalus omandada see ühismajandite vara, mis on vajalik omavalitsuse ülesannete täitmiseks või riigiettevõtete normaalseks toimimiseks.

Kuna kohalikel omavalitsustel pole vara ostmiseks raha, teeks riik vastutuleku korras tasaarvelduse ja üks saaks lahti võlgadest, teine vajaliku objekti omanikuks, rääkis Käärma. Sotsiaalobjektid on Käärma määratlusel tervishoiu-, kultuuri-, haridushooned, katlamajad, veetrassid, alajaamad, elektriliinid jms.

Maksukorralduse seadus lubas rahandusministril seni kustutada lootusetuid maksuvõlgu ja intresse, kuid mitte objektide, seadmete vms eest.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli ühismajandite maksuvõlg koos viivistega ligi 300 miljonit krooni. Vara, mida omavalitsused või riik võiks ostueesõigusega erastada, on Käärma hinnangul 30--50 miljoni krooni eest. Tasaarvelduste järel jääks suur osa maksuvõlgu endiselt üles.

Valitsus kustutas mullu paljude ühis- ja riigimajandite sotsiaalmaksuvõla. Käärma ettepanek puudutab tulu-, käibe-, aktsiisi- ja maamaksu lootusetuid võlgu.

Kui riigikogu maaelu komisjoni ettepanek täiskogus läbi läheb, võiks tasaarveldustega kustutada enne käesoleva aasta 1. jaanuari tekkinud ja 1. märtsiks tasumata võlad, ütles Käärma.

Riigikogu liige Kalev Kukk lausus, et temale pole selge, kuidas hinnata tasaarveldatava vara väärtust.

«Vara väärtuseks võetakse tema harilik väärtus ja selle kinnitab audiitor,» selgitas Ants Käärma. Ta lisas, et rahandusminister ei tohiks lasta sotsiaalobjektide väärtust üle bilansilise väärtuse tõsta.

Liia Hänni ütles, et maasaadikute eesmärk on kergendada põllumajandusettevõtete maksukoormust ja vabastada nad mittevajalikest sotsiaalobjektidest.

Ta märkis, et kui tehakse soodustusi ühismajandite õigusjärglastele, siis hakkavad need ühistud, kes andsid vara tasuta omavalitsustele, samuti soodustusi nõudma.

Eestis on praegu veel ligi 340 ühismajandit.

Hetkel kuum