26 veebruar 1997

Kas põlevkivielektri tootmisel Eestis on mõtet?

Senikaua kindlasti, kuni meil on olemasolevad tootmisvõimsused ja nende korrastamine on veel majanduslikult tasuv. Olenevalt koormusest kas aastani 2005, võib-olla väiksemate osadena ka 2010. Meil ei ole nii palju investeeringuid, et täiesti uued tootmisvõimsused püsti panna ega ka nii palju raha, et elektrit kaabli kaudu Norrast või mujalt sisse osta. Seal on ta varsti odavam kui meil, aga kaabli panemise investeering tõstab hinna kõrgele. Me võime tahta ükskõik mida -- kui meil selleks ressurssi on, siis miks mitte? Majandusmehena hakkan ma loomulikult kohe arvutama, mis see ühiskonnale maksma läheb. Kui ühiskond leiab, et ta need kulud katab, olen ma nõus investeeringuid teostama hakkama. Praeguses majanduslikus seisus ei ole elektritootmisel lähiajal põlevkivile erilist alternatiivi.

Olen selle poolt. Ma usun, et valitsus või riigikogu ei ole veel seda otsustanud, aga printsiip, mida nad võiks silmas pidada, on, missugune lahendus on parim eesti rahvale? Põlevkivi leidub Eestis ja seda ei ole vaja importida. Seda võib kasutada keskkonnasõbralikult, tähendab, kui investeerida raha jõujaamadesse, siis on võimalik muuta neid nii, et need toodaks elektrit palju-palju keskkonnasõbralikumalt. Ja kolmandaks: Kirde-Eestis on tuhandeid töökohti, mis on seotud põlevkiviga. See annab seal väga paljudele inimestele tööd ja leiba.

Praegu Eestis põlevkivist elektrienergia tootmise kõrval teist võimalust pole. N-ö alternatiivsete energiatootmisviisidega võib toota ehk 5--10 protsenti tervest Eesti energiavajadusest. Aga põhitootmine peab ikka toimuma põlevkivi baasil.

Minu meelest on küll. Kui me hoiame põlevkivi hinna ikka enam-vähem normaalsel tasemel ja võtame põlevkivimajandusele laenud õigeaegselt peale, et teha see asi seal korda, siis jääb põlevkivist toodetud elektrienergia hind konkurentsivõimeliseks kivisöega. Põlevkivi ennast jätkub kahtlemata kauaks.

Kaugemas tulevikus tekib küsimus, kas elektri hind konkurentsis vastu peab. Võib-olla et kusagil 30 aasta pärast tõepoolest enam ei peagi. Mina arvan, et siis on kivisöest või maagaasist toodetud energia odavam. Aga praegu ma ei näe küll mingit teist varianti.

Kindlasti on. Meil on ole-mas oma kütus -- põlevkivi -- ning meil on kogemus, kuidas seda põlevkivi energeetikas kasutada. Meil on ka teadmised, kuidas põlevkivi põletamine viia kaasaegsemale tehnoloogiale. Kasutades uut põlevkivikatelt, mis tõstab nii tootmise efektiivsust kui vähendab väävliheitmeid.

Kütus on lähedal ja kättesaadav, mis vähendab kulutusi transpordile, ning põlevkivi on meie oma kontrolli all. Põlevkivielektrijaama elueaks projekteeritakse umbes 30 aastat ja pärast rekonstrueerimist võib see pikeneda keskmiselt 20 aasta võrra.

Hetkel kuum