2. märts 1997
Jaga lugu:

Kas jätkata kodutarbija elektri doteerimist?

Eestis on rahareformijärgset elektri hinda 9--9,5 senti kWh eest tõstetud astmeliselt kuus korda. 1996. aasta algul oli see 33,5 ja 1. juunist 38,5 s/kWh (käibemaksuta). Kodutarbija maksab praegu «normaalhinda» 38,14 ja «öötariifiga» 18,64 s/kWh, mis koos käibemaksuga on vastavalt 45 ja 22 s/kWh.

Elektri hinda on tõstetud siis, kui tõusvate tootmiskulude tõttu elektri jooksev omahind hakkaks ületama müügihinda. Niisugustes tingimustes on elektri tootmine, ülekanne ja klientidele jaotamine pidanud leppima äärmiselt nappide vahenditega seadmete remondiks ja uuendamiseks. Tagajärg on süsteemi suur kulumus.

Eesti Energia andmete järgi oli möödunud aastal tootmis- ja jaotuskuludel põhinev elektri keskmine hind madalpingevõrgus ilma käibemaksuta 44,5 s/kWh. Madalpingevõrgust müüdi 1996. aastal 2,82 TWh (sh kodutarbijatele 1,07 TWh) elektrienergiat ilma käibemaksuta tegeliku keskmise hinnaga 37,6 s/kWh. Vahe kuludel põhineva keskmise hinnaga oli seega 6,9 s/kWh.

Selle hinnavahega on kõrgepingetarbijad doteerinud madalpingetarbijaid umbes 190 miljoni krooni ulatuses. Arvestades, et keskmine müügihind kodutarbijale oli ilma käibemaksuta 32,9 s/kWh (vahe madalpingevõrgu keskmisega 4,7 s/kWh), on umbes 120 miljonit krooni sellest dotatsioonist läinud kodutarbijatele; ülejäänu avalikule ja ärisektorile, kes võtab voolu madalpingevõrgust.

Hinnakomisjon pöördub käesolevaga üldsuse poole avalikuks diskussiooniks järgmiste küsimustega:

- kas jätkata uute elektritariifidega madalpingetarbijate doteerimist kõrgepingetarbijate poolt?

- kas jätkata edaspidigi kodutarbijate doteerimist teiste madalpingetarbijate poolt?

- kui jätkata, siis millises ulatuses?

Eesti Energia on esitanud taotluse uuele elektri keskmisele hinnale 54,19 s/kWh ja madalpingetarbija keskmisele hinnale 67,73 s/kWh (koos käibemaksuga 63,94 s/kWh ja 79,92 s/kWh).

Kui säilitada kodutarbija praegused tariifid, peaksid teised tarbijad neid doteerima umbes 25 miljoni krooniga kuus. Kui kehtestada kodutarbija tariifid Eesti Energia küsitud 54 sendi tasemel, kujuneks selle dotatsiooni suuruseks umbes 10--12 miljonit krooni kuus.

Hinnatõusu peamiseks põhjustajaks on remondi-, taastus- ja uuendustööde mahu suurenemine kulumi arvel. Kulumi osa tootmiskuludes tõuseb keskmiselt viis korda, sealhulgas elektriülekande alal kuni seitse korda. See tõus annab Eesti Energiale lisaressursi võimaluse üle 450 miljoni krooni aastas. Hinnakomisjoni küsimusele, kas kulude suurendamine alates käesoleva aasta kevadest on ka riiklikust seisukohast õige, vastas Eesti Energia riiklik järelevalveinstants Eesti Energia haldusnõukogu 18. veebruaril jaatavalt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum