3 märts 1997

Albaanias kehtestati erakorraline seisukord

Eriolukord lubab valitsusel saata sõjavägi rahutusi maha suruma ning avalikke rajatisi ja suuremaid maanteid kaitsma.

Vlore ülikooli ruumes jätkasid 40 tudengit 11 päeva kestnud näljastreiki, mille eesmärk on sundida Berisha valitseva demokraatliku partei valitsust tagasi astuma. Pühapäeval puhkesid rahutused ka lõunapoolses piirilinnas Gjirokastras, inimesed avasid tule sealse politseijaoskonna pihta.

Avalikkuse survele järele andes andis Berisha laupäeval oma kabinetile korralduse tagasi astuda, lubades ministrikohad täita demokraatidega, kes oleksid sotsialistlikule parteile ja teistele opositsioonirühmitustele vastuvõetavad.

Peaminister Meksi sõnul kulub juhtkonnal veel vähemalt aasta, et taastada kontroll riigi relvastuse üle. «Nende kümnete tuhandete relvade tagasisaamine, mis kaitseministeerium kurjategijate, mässuliste ja meeleheitele aetud inimeste kätte jättis, kujuneb äärmiselt raskeks,» ütles ta, süüdistades maad haaranud kriisis en- diste kommunistide sotsialistliku partei äärmusrühmitusi.

Vähem kui kaks aastat tagasi oli Euroopa vaesemaid riike Albaania üks rahvusvahelise valuutafondi (IMF) lemmikuid Ida-Euroopas ja stabiilsemaid riike Balkani piirkonnas. Seal oli professionaalselt tegutsev keskpank, infaltsioon oli alanenud kuue protsendini ja majanduskasv parem kui saatusekaaslastel. Kuid kõik need eelised mängiti maha aasta tagasi toimunud saatuslikel valimistel, mille järel võimule tulnud valitsus hakkas minetama kontrolli eelarvedefitsiidi üle, inflatsioon paisus ning reformide ja erastamise hoog vaibus.

Kuid paralleelselt majanduse toibumisega hakkas riigis süvenema seadusetus, millega uued nõrgad demokraatlikud institutsioonid ei suutnud toime tulla. Oludes, kus riigisektoris oli keskmine kuupalk alla 100 dollari ja rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta 850 dollarit, kujunes majanduse üheks põhiliseks sissetulekuallikaks eksiilis töötavate albaanlaste kodumaale saadetud raha ja välisabi. Albaanlased olid tihedalt seotud narkootikumi- ja relvaäriga ning vedasid naftat Serbiasse, kui ÜRO rakendas selle vastu majandussanktsioone.

Riigi puuduliku pangasüsteemi tõttu hakkasid Albaanias neli aastat tagasi tekkima püramiidiefektiga investeerimisfondid, mille meeletu areng saavutas haripunkti 1996. a. Vaatamata keskpanga hoiatusele, ei pidurdanud valitsus nende tegevust, kuna huvitus eelkõige oma tagasivalimisest.

Nende fondide kokkuvarisemine jättis enamiku peresid ilma oma säästudest, mis kokku ulatusid sadadesse miljonitesse dollaritesse, ja muutis nad sama vaeseks kui 1990. aastate algul. Kuue aastaga vaevaliselt rajatud turumajanduse ja habraste demokraatlike institutsioonide alused varisesid kokku ja kriis oligi käes. AP-BNS-FT

Hetkel kuum