3. märts 1997
Jaga lugu:

Märtsikuine Venemaa needus

Märts on ajalooliselt väljakujunenud aeg, millal Venemaa hakkab rakendama sanktsioone Eesti autovedajate vastu. Möödunud aasta märtsis arestis Venemaa toll piiril hulgaliselt Eesti veokeid. Tänavuaastane Venemaa avastus on veolubade piiramine.

Aastatagune veokite arestimine oli tingitud segadustest Venemaa seadusandluses ja sealse tolli saamahimust. Seekordse aktsiooni põhjuste kohta ei osata üheseid järeldusi veel teha.

Kõige usutavam tundub Eesti rahvusvaheliste autovedude assotsiatsiooni peasekretäri Toivo Kuldkepi versioon, et Venemaa püüab veolubade abil mõjutada viisade andmist Vene ärimeestele. Veolubade kasutamine eesmärgi saavutamiseks on mõjus vahend. Koonerdamine kahepoolsete veolubade vahetamisega Venemaale ebameeldivusi ei põhjusta. Kahe riigi vahelistest vedudest on 90 protsenti Eesti vedajate käes. Põhjanaabri Soomega selline mõjutusvahend läbi ei lähe, kuna Soome ja Venemaa vaheliste vedude teostamises on Soome firmade osakaal vaid 40 protsenti.

Ka Leedut ei ole sellisel kombel võimalik korrale kutsuda. Leedu taga asub Venemaale kuuluv Kaliningrad, mistõttu on Venemaale olulised Leedu veoload.

Ka Poola on Venemaa- ohust vaba. Sealt kaudu liigub Euroopasse ka enamik Venemaa veofirmade veokeid.

Lätit on mitme allika väidete põhjal seevastu tabamas Eestiga sarnane saatus.

Autovedajad kahtlustavad oma hädade põhjuses ka raudtee lobby-tööd. Raudtees nähakse ahnet konkurenti, kes tahab maanteel liikuvaid kaupasid rööbastel Venemaale saata. Eesti Raudtee on tunnistanud, et tehnilised võimalused maanteelt lisanduva 5--10% kaubahulga kasvu transpordiks piiranguid ei sea.

Väheusutav, et raudtee peab jahti maanteel liikuvatele enamasti autovedude jaoks spetsiifilistele osakoormatele. Ka raudtee ei ole Venemaa silmis soosingus. Eesti ja Läti on ka siin ainsad, kelle suhtes ei kehti raudtee-ekspediitoritele mõeldud soodustused.

Jaga lugu:
Hetkel kuum