3. märts 1997
Jaga lugu:

Pool miljardit krooni Eesti riigi kaitsekuludeks

1997. aastaks on meil riigieelarvest olemas 68 miljonit, nentis Öövel. Valitsus on aktsepteerinud ka ministeeriumi seisukohta, et 1997. aastal võiks nii infrastruktuuri kui ka relvastuse ja varustuse moderniseerimise elluviimiseks juurde tõmmata krediidiressurssi kuni 20 miljoni dollari (270 miljoni krooni) ulatuses, lausus minister.

NATO ei nõua, kuid peab põhjendatuks Eestil kaitsekulutuste tõstmist 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) aastaks 2000, ütles Öövel. 1997. aastal ulatuvad kaitsekulutused 1,2 protsendini SKPst, lisas ta.

«Keegi ei ole meie ette püstitanud vääramatut nõudmist, et ainult nii ja mingil muul juhul ei ole võimalik teiega koostööd teha,» märkis Öövel.

Loogilised arvutused on viinud selleni, et ükski riik, mille kaitsekulutused on alla 2 protsendi SKPst, ei suuda täita vajalikku koostöövõimelisuse nõuet, selgitas Öövel. «Seejuures on meie partnerid valmis võtma NATO laienemise kuludest endale ligi 80 protsenti».

Kaitseministeerium usub, et riigikogu on valmis aktsepteerima valitsuses juba heaks kiidetud arusaama, et meie investeeringuteks peaks tänavu kuluma 140 miljonit krooni, leidis Öövel.

ERI Kinnisvara juhatuse liige Ahto Ader lausus, et kui mõni suur vaenlane tahab Eestit pihuks ja põrmuks teha, siis ei piisa meil ka 2 protsendist SKPst ega sadadest miljonitest lisakroonidest.

Tema sõnutsi tuleks kaitsekulutuste paisutamise asemel raha panna pigem haridusse, majandusse, teede korrashoidu ja politsei tugevdamisse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum