4. märts 1997
Jaga lugu:

Venemaa pakub alternatiivi

Küsimustele vastab Forekspanga finantsdirektor Raivo Erik

Forekspanga lõid Tallinna rahvusvahelise väärtpaberibörsi omanikud ja see börs tegeles rublaoksjonitega. 1993--1994. aastatel oli Forekspank n-ö rublapank. Teati, et see pank oskab rubla dollariks konverteerida ja rublaülekandeid teha.

Teine põhjus, miks oleme esinduse loomisega tegelenud ja sinna raha investeerinud, on see, et kindlustada aastate jooksul kätte võidetud positsiooni Venemaa turul.

Kõik pangad peavad idaturgu mingil määral silmas. Kui Forekspanga eripära on see, et me tegeleme ligi 4000 sealse kliendiga, kellest enamik tegeleb kaubandusega, siis teised pangad investeerivad rohkem Vene väärtpaberitesse ja võlakirjadesse.

Sellepärast sinna kõik tormavadki. Kui ma ise hakkasin 1993. aasta suvel Forekspangas Venemaa asju ajama, siis lendas peale minu vaid 2--3 inimest Moskvasse. Nüüd on Londoni või Stockholmi lennukid pooltühjad, aga Moskva lennuk on kogu aeg täis.

Risk ja tulu on need, mida sinna minnakse otsima.

Tänu topelttollidele on Eesti firmade kaotused märksa väiksemad. Topelttollide tõttu on kaubandus Venemaaga olnud häiritud ja kaupa ekspordivad valdavalt targad firmad, kellel on Venemaal korralikud sidemed.

Selles mõttes küll, et Eesti firmad pole Venemaal niipalju raha kaotanud, kui see oleks võinud juhtuda vaba kauplemise puhul. Pettuste arv on kindlasti väiksem, kuna kauba viimiseks Venemaale on vaja teha ikka mingi eeltöö ja arvutada välja tollid, ekspedeerimiskulud ja kauba omahind.

Ma ei tea, ma arvan, et me oleme võitnud.

1993. aastal olid meil arusaamatused ühe pangaga ja raha seisis mitu nädalat. Siis pidime korvama selle Vene panga halva töö tõttu klientidele tekkinud kahju. See oli kõige tõsisem situatsioon.

Kõige rohkem oleme kaotanud konverteerimisel. See juhtus 1994. aastal ja me kaotasime tolle aja kohta päris suure summa, 400 000 krooni.

See oli nn must teisipäev, kus rubla kurss läks väga järsku alla. Meie positsioon oli mingil määral lahtine, diileritel ei pidanud närvid vastu ja konverteerisid ära. Järgmisel päeval istus Jeltsini ihukaitsja börsil ja näitas, mis kurssi teha, et endine situatsioon taastada. Meil õnnestus konverteerida täpselt selles augus.

Praegu pole selline suur kaotus enam võimalik, kuna rubla on pandud kindlas koridoris stabiilselt kukkuma.

90 protsendi Vene pankade jaoks on ühe päeva kasum olulisem kui pikaajalised kliendisuhted ja stabiilne äri.

Kaks aastat tagasi oli pankade põhiline äri konverteerimine ja rubla inflatsiooni peal sõitmine. Kõik pangad konverteerisid kliendi vahendeid dollariteks ja hoidsid neid dollareid. Midagi rohkem teha polnud vaja. Iga päev, mil rubla kukkus, tiksus nende kasum.

Vahepeal investeerisid kõik pangad riiklikesse võlakirjadesse. Nüüd on järgmine eldoraado Vene nn blueship aktsiad ehk 16 Vene kauplemissüsteemis kaubeldavat aktsiat.

Palgad on Vene pankades peaaegu sama suured kui korralikes lääne pankades. Näiteks minu kolleeg Moskvas saab 30--40 000 dollarit kuus palka. See on täiesti normaalne raha, et seal elada ja töötada.

Need pangad, kuhu me tahaksime sisse minna, on liiga kallid. Nad on liiga suured Eesti pankade jaoks.

Forekspank oleks praegu bilansimahult 65. pank Venemaal. Hansapank oleks koos Läti pangaga 30 kandis. Eesti mõistes korralikud pangad on seal esimesed 20-30 ja selleks, et sinna sisse minna, peab olema keegi väga hea finantseerija.

Uute pankade asutamine on Venemaal päris raske. Seal pole sellist süsteemi nagu Eestis, et asutad panga ja võid teha kõiki pangaoperatsioone. Seal algab asi rublalitsentsist, siis on vaja esimese astme laiendatud valuutalitsentsi ja teise astme laiendatud valuutalitsentsi.

Selleks, et need etapid läbi teha, on vaja vähemalt aasta aega. Kui Forekspank nüüd läheks rublalitsentsi taotlema, siis saaksime pakkuda ainult piiratud ringi teenuseid ja see ei tasuks end lihtsalt ära.

See on küllaltki raske ja kulukas. Näiteks on meile pankutud valuutalitsentsi 1,5 miljoni dollari eest. Niipalju maksab ainult paber.

Vene keskpanga nõuetele vastavate ruumide sisutamine maksab vähemalt 300-400 000 dollarit. Seal peab olema varahoidla, kassaruumid, tagaruumid, signalisatsioon.

Praegu sunnivad sellised kulutused kolm-neli korda asja enne kaaluma kui midagi tegema hakata.

Kui minna tõsiselt turule, siis pankade jaoks on see Moskva. Moskva on Venemaa äri- ja rahakeskus, nagu Tallinn on Eestis.

Kui Forekspanga klientuuri vaadata, on ka Peterburis palju tõsiseid kliente. Peterburi klientide eeliseks on see, et neil on vanad sidemed Eestiga. Moskvas on Pribaltika pealinn Riia, seal teatakse vaid Vana Tallinna likööri. Seetõttu peaks need, kellel mingeid kontakte pole, ikka Peterburist alustama.

Kui võrrelda deposiitide arvu inimese kohta, siis on turg vaene. Inimesed hoiavad raha sulas või välismaal. Välismaa raha hakkab aga tasapisi tagasi tulema, kuna inimesed mõistavad, et seda pole mõtet ?veitsi pangas 3 protsendi peal hoida.

Teine asi on see, et täna on ta vaene, aga kolme aasta pärast palju jõukam. Kui võrrelda keskmist klienti meil ja Venemaal, siis on vene kliendid jõukamad. Venemaa keskmine firma on sama suur kui näiteks Eesti Merelaevandus.

Lehtedes on kirjutatud, et Venemaa läks relvade müügis möödunud aastal USAst mööda. Kindlasti müüakse ka toorainet, gaasi ja naftat. Samuti toob raha masinaehitustööstus, mille toodang läheb arengumaadesse, näiteks Hiinasse.

Mulle tundub, et Ukrainas on seadusandlik olukord ebastabiilsem kui Venemaal. Näiteks möödunud aastal sulgesid nad kõikide Eesti residentide kontod ja kuu aja pärast jälle avasid. Vahepeal viisid sisse piirangud mitteresidentidele Ukraina kohaliku valuuta konverteerimisel.

Paistab, et seal pole leitud õiget ideed, mis suunas minna. Minu teada täidavad Leedu pangad Ukrainas seda ni??i, mida Forekspank Moskvas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum