5. märts 1997
Jaga lugu:

Juhtmeta telefon lubab vabalt liikuda

Nagu paljude teiste kaubagruppide puhul, nii hiilgab ka traadita telefonide seas mudelite rohkuselt Panasonicu kaubamärk. Hinnavõrdluses pakutud Panasonicu traadita telefonide hulgas töötab enamik aparaate 900MHz sagedusel. Vaid KTTC 915 ja KX-TCD 915 töötavad perspektiivikal 1900MHz sagedusel ehk vastab kõige uuemale ja Euroopas trendikale DECT-standardile.

Panasonic KXT 9501 on 900MHz sagedusel töötavatest telefonidest odavaim, kuid ka omadusi on sellel vähe. Mudelid KXT 9501 ja 9180 on tüübilt sarnased, 9180 on vaid suurendatud raadiuse ja lisaantenni võimalusega. 5 km võrra ühes suunas leviala pikendav suundantenn maksab ca 1200 krooni; Panasonicu originaalantenn, mis suurendab leviala 1,5 km raadiuses, umbes 2000 krooni.

DECT-standardil töötav, ca 4000 krooni maksev Panasonicu telefon on suurema kõneaja, ekraani ning alusesse kuue toru programmeerimisvõimalusega.

Kahte traadita telefoni mudelit, mis töötavad DECT-standardil, on pakkunud Siemensi müüjad: vanemat Gigaset 910 ja uuemat Gigaset 1010. Ehkki uue mudeliga on lisandunud mõned funktsioonid, on hind jäänud endiseks -- mõlemad mudelid maksavad 3500--4000 krooni.

Gigaset 1010 puhul on pikenenud kõne- ja ooteaeg, samuti on uuel aparaadil sisemine ootemuusika. Ka töötavad Gigaset 1010 kõnetorud telefonikeskjaamade Hicom 150 ja 300 süsteemis. Gigasetid on sobivad kontoritelefoniks, kuna ühe tugijaama taha saab registreerida kuni kuus kõnetoru. Nii kujuneb välja väike telefonivahendusjaam, mis on suuteline täitma keskjaama funktsioone.

Ühte Gigaseti toru on võimalik registreerida nelja baasjaama. Neli telefonitoru on võimalik panna ühele liinile, nii et sissetuleva kõne korral helisevad kõik punktid.

Alla 4000 krooni maksvasse standardkomplekti kuulub üks jaam ja üks toru. Kes tahab luua tugijaamade võrku, peab jaamu juurde ostma. Juurde on võimalik osta ka lisatorusid, mille hind ületab 2000 krooni.

Tugijaamade võrgu järele tekib vajadus suures majas või laial territooriumil traadita telefoni kasutajatel. Kui näiteks büroo esimesel korrusel on tugijaam ja viiendal korrusel enam levi pole, siis tuleb viiendale korrusele panna teine tugijaam. Nii on võimalik leviala suurendada piisavalt ulatuslikuks. Gigaseti baasjaamas ja telefonitorudes on ka PIN-kood ehk turvalukk, mis välistab koodi teadmata telefoni programmeerimise. Nii ei saa võõras inimene oma telefonitoru teie baasjaama registreerida.

Võrdse hinnaga -- 2900 krooni -- on pakutud Grundigi ja Hi-Teli aparaate. Odavad telefonid on lihtsad ega paku arvukaid lisavõimalusi. Kuna tugijaamade võrku nende aparaatidega luua ei saa, siis sobivad need eelkõige väikefirmasse või koju.

Nagu graafikust näha, maksab kõige kallim telefon, eelmise aasta lõpus turule tulnud Ascom Xenia 6200 krooni. Hinna lööb kõrgeks see, et telefonil on automaatvastaja. Samuti maksab Ascomi nimi.

Juhtmeta telefonide tegevusraadius hoones on ca 50 meetrit, väljas otsenähtavuse korral ca 300 meetrit, mis võib küll betoonmajade vahel kahaneda. Levipiirkonna lõppemisest annab telefon eelnevalt helisignaaliga märku.

Nagu järgmisel leheküljel olevast võrdlustabelist näha, kõiguvad telefonide oote- ja kõneajad üsna suures ulatuses. Et alusel olev telefon laeb end ise nagunii, pole ülipikk ooteaeg määrava tähtsusega. Samuti on raske uskuda, et keegi telefoniga kuus või kümme tundi järjest räägib.

Jaga lugu:
Hetkel kuum