6 märts 1997

Investeeringud Ida-Euroopas

Viiskümmend aastat tagasi aitas Lääne-Euroopal sõjapurustustest jagu saada USA Marshalli plaani järgi antud abi, mis praeguses vääringus ulatus 1350 miljardi Eesti kroonini. Nüüd on abistamisjärg Ida- ja Kesk-Euroopa käes.

OECD eelkäija, Euroopa majanduskoostöö organisatsioon (OEEC), mis tegutses aastail 1948--1961, moodustati ju eeskätt just selleks, et hallata Marshalli plaani raha.

Seni on reformiriikidest ainult Poola saavutanud rahvamajanduse kogutoodangus 1989. aasta eelse taseme. T?ehhi, Slovakkia ja Ungari, kelle aastane majanduskasv on viis protsenti, saavutavad selle peagi.

«Ma ei arva, et praegu uut Marshalli plaani vaja läheks. Selle asemel tuleb suurendada koostööd eri organisatsioonide vahel ning luua majanduslik baas,» arvas Saksa Marshalli fondi juhataja Craig Kennedy. See Saksa rahaga finantseeritav fond tegutseb Albaanias, Bulgaarias, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja T?ehhis.

Kõige rohkem välisinvesteeringuid on seni siirdunud Ungarisse, mis koos T?ehhi ja Poolaga on saanud OECD liikmeks, mis omamoodi on vaba turumajanduse tagatis.

OECD osatähtsus riikidevahelise organina järjest kasvab, on veendunud OECD peasekretär Donald Johnston. Suurenev maailmakaubandus lisab riikide omavahelist majanduslikku ja poliitilist sõltuvust. Näiteks Poolast on juba saanud Saksamaa tähtis kaubanduspartner, ta on möödas isegi Venemaast, kes tarnib Saksamaale suures koguses naftat ja gaasi. Poola ja Ungari on Saksa kaubanduspartnerina möödunud Jaapanist ja Sloveenia edestab Austraaliat.

Samal ajal muutub Ida- ja Kesk-Euroopa kasvav keskklass järjest tähtsamaks tarbekaubaturuks. Osa ekspertide hinnangul on aastal 2000 Kesk- ja Ida-Euroopas 70 mln inimese ostuvõime lääneriikide tasemel. DI

Hetkel kuum