Daltoni sõnul aktsepteerib valitsus tõenäoliselt infrastruktuuride tarbeks võetavaid laene, mis tuleb tagasi maksta 15--18 aasta jooksul. RE Eesti Raudtee, RE Eesti Lennujaamad, RE Tallinna Sadam, loetles Dalton projekte, mille realiseerimiseks tuleb võtta välislaen.
Need laenud on seotud Eesti transiidikontseptsiooniga, põjendas Dalton.
Tema sõnul on aktsepteeritav ka RE Eesti Post ja üliõpilaskülade projekt. Viimane on veel toores, kuna kõigepealt tuleb selgitada, kes oleks laenu võtja.
Toetust mitteleidvate projektidena nimetas Dalton Eesti Energia projekti. Kuna erastamisküsimus ei ole lahendatud, ei ole mõtet laenuettevalmistustööd teha.
Aktsepteerida ei saa ka eelarvelisteks kuludeks mõeldud laene, näiteks tuletornide ja meremärkide renoveerimise projekt. Seda on võimalik 5--6 aasta jooksul teha eelarve summadest. Meteoroloogiavõrgu moderniseerimistaotluse puhul on tegemist nii väikse summaga, et laenu administratiivkuludki oleks suuremad.
Ideid on rohkem kui laenu võib võtta, nentis majandusminister Jaak Leimann, kelle sõnul vajaks välislaenu temaatika laiemat diskussiooni. Leimann pooldab elamureformi edasiarendamiseks välislaenu võtmist, et elamispinna küsimused saaksid ühe inimpõlve jooksul lahendatud.
Dalton märkis, et rahandusministeeriumi töötajana ta seda ideed toetada ei saa: «Eesti Vabariik ei saa laenuga garanteerida eluasemete hankimist, selles osas tuleb töötada eelarveliste summadega.» Kui eelarvest võetud laen ei laeku tagasi, on see riigikassale küll ebamugav, aga kui välislaen jagada perede viisi laiali, siis sisuliselt tähendab see tarbmist, mis on välislaenu jaoks kõige hullem, rääkis Dalton.
«Suund infrastuktuuri poole välislaenude kavandamisel on väga õige,» kommenteeris peaministri nõunik Ardo Hansson.
Esmaseks tingimuseks on, et riik oleks võimeline laenu tagasi maksma, ning kui see on tagatud, siis võiks välislaen minna infrastruktuuride arendamisse, avaldas oma seisukoha Pakterminali juhatuse esimees Aadu Luukas. Sama meelt olid ka teised küsitletud ärimehed.
ASi Wiklar tegevdirektor Priit Vilba toetas investeeringuid infrastruktuuridesse. «Ma ei tea, kas selleks on vaja välislaenu võtta, aga oluline on soodsa hariduskliima loomine,» lisas Vilba.
Pindi Investi juhatuse esimees Rein Kilk tundis omal nahal, kuivõrd talvel, kui valitsus eraldas raha Pärnu sadama jäävangist vabastamiseks, elu kihama läks. Infrastuktuuridesse investeerimine on Kilgi sõnul vajalik, kuid ei tohi unustada esimest nõuannet laenuvõtjale: «Üldse laenu mitte võtta.»
Daltoni sõnul kavandatakse aastate 1997--2000 pikaajaliste laenude mahuks aastas 300--500 mln krooni.
Kavandatavate välislaenude arutelu jätkab juba uus valitsus.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.