9. märts 1997
Jaga lugu:

Uus seadus suurendab omavalitsuse volitusi ja vastutust

Riigikogus on taas vastu võetud seadus, mis peaks lihtsustama ja kiirendama maareformi -- maakatastriseaduse § 20 muutmise seadus. Nüüd on maad võimalik erastada ka olemasoleva plaani- ja kaardimaterjali alusel.

Tõsi küll, seni puudub vastav kord, kuid vabariigi valitsus kehtestab selle lähinädalatel. Kas uus kord suudab maareformi läbiviimise kuuendal aastal seni 90% ulatuses riigi omandis oleva maa valdavalt era- ja munitsipaalomandisse viia, pole esialgu selge.

Vastavalt seadusele moodustatakse katastriüksus katastripidaja määratud ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud plaani- ja kaardimaterjali alusel. Sobiva plaani- ja kaardimaterjaliga varustab kohalikku omavalitsust katastripidaja. Küsimus on, kust saab katastripidaja vastava materjali.

Kui nõuetekohane kaart on olemas erastamise taotlejal, siis on lahendus erastamise taotleja lisakäigus maakatastrisse. Kataster saab suurte maaüksuste puhul kasutada näiteks ortofotoplaani.

Niigi koormatud omavalitsustele on antud rida lisaülesandeid: määrata plaanil või kaardil maaüksuse piir ja pindala, volitatud esindaja näitab maa taotlejale ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning koostab piiriprotokolli.

Protokolli võib koostada looduses ka vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik.

Selgusetu on vannutatud maamõõtja staatus ja see, milline on vastav litsents. Tundub, et litsentsi omav isik saab olla vaid eraisik -- juriidilist isikut looduses priiriprotokolli koostamas on raske ette kujutada.

Omavalitsuse kohustuseks jääb ka kõigile asjaosalistele piiriprotokolli koostamise aja ja koha teatamine.

Küsitav on täitevvõimule õigusorganite rolli andmine otsustamisel eraomandi üle, kuigi ilmne on seadusandja eesmärk kiirendada protsessi.

Kui piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides. Sellega on oluliselt suurendatud omavalitsuse õigusi, aga ka vastutust.

Selgusetuks jääb tasand, kus vastav otsus tehakse, ning piirinaabrite ring: on need naabrid-kinnistuomanikud, maa erastamise taotlejad, õigustatud subjektid vms.

Selgusetu on, kes kannab kulud juhul, kui allkirjast keelduja pöördub oma õiguste tõestamiseks kohtusse.

Kuskile ei kao katastriüksuse mõõdistamine. Seaduse järgi on mõõdistamisel aluseks plaan, kaart või piiriprotokoll, kusjuures viimane on plaani ja kaardi suhtes ülimuslik.

Ka suvila- ja aiandusühistu välispiir peab olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga, olemas peab olema krundijaotusplaan ja piiriprotokoll.

Loodetavasti kehtestab vabariigi valitsus kiiresti korra, mis seaduse rakendamist täpselt reguleerib. Esialgu on seadus kujunenud maareformi piduriks -- maaomandi taotlejate hulgas on tekkinud segadus: mõõta või mitte.

Jaga lugu:
Hetkel kuum