Esimene märk usalduse kaotamise kohta on tehingute piiramine Tallinna Panga aktsiatega. Pärast veebruari alguses puhkenud skandaali Inreko Laeva ASile antud laenu kasvamise pärast ligi 120 miljoni krooniseks nõudeks katkestasid repotehingud Tallinna Panga aktsiatega Hansapank ja Ühispank. See tähendab, et Tallinna Panga aktsiate tagatisel pole neist pankadest reeglina enam võimalik laenu võtta.
Hansapanga valuuta- ja volatiivsusturgude osakonna juhi Tõnis Haaveli sõnul lõpetas pank repotehingud enne Tallinna Panga aktsia hinna suurt langust. Tallinna Panga aktsia hind langes börsil 7. veebruaril 74 kroonilt 69 kroonile.
Ühispanga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Margus Kangro ütleb, et pank katkestas repotehingud Tallinna Panga aktsiatega põhimõttelise otsuse alusel. Teisalt on Ühispangal väga vähe kliente, kes on investeerinud raha Tallinna Panga aktsiatesse, väidab ta.
Samas tunnistab Kangro, et erandjuhtudel on Ühispank nõus repotehinguid Tallinna Panga aktsiatega tegema, kui on tegu väga hea kliendiga. «Repotehinguid päris välistada ei saa, aga me seda välja ka ei reklaami,» sõnab Kangro. «Kõik sõltub kliendist, summast ja riskilimiitidest,» lisab ta.
Hansapank on katkestanud ka Tallinna Panga aktsiatele optsioonide müümise, seni müüdud optsioonid ostetakse tagasi.
Tallinna Panga finantsturgude osakonna direktor Martti Siimann ei seo optsioonide müügi katkestamist Tallinna Panga usaldusväärsuse langusega. «Optsioonide katkestamisel on matemaatiline põhjendus,» väidab Siimann. «Eesti turg on niivõrd õhuke ja hinnad kõikuvad, aga optsioonid tuleb katta.»
Repotehinguid Tallinna Panga aktsiatega jätkavad Forekspank ja Hoiupank. Hoiupanga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Otto Tamme lausub, et nende pank pole oma riskilimiiti seoses laevanduskriisiga langetanud. «See, et pangal on mingeid ajutisi raskusi, ei tähenda veel tema kadumist,» lausub Tamme.
Jaanuari keskel langetasid kommertspangad üleöölaenude turul Tallinna Panga limiiti ja tavapärase 3,5 protsendi suuruse intressi asemel tuli pangal tasuda mõne tehingu puhul seitsmeprotsendilist intressi.
Margus Kangro sõnul on pangad kehtestanud üleöölaenuturul teistele pankadele limiidid, mis sõltuvad panga usaldusväärsusest ja majanduslikust olukorrast. Iga kord kaalutakse laenusaaja riski ja sellest tulenevalt määratakse ka laenu hind, kinnitab Kangro.
Teised pangad rakendavad Tallinna Panga suhtes ka tavatut laenude tagamise nõuet. Kangro sõnul käib see peamiselt väärtpaberitega laenu tagamise kohta.
Hansapanga intressitoodete- ja finantsriskide juhtimise osakonna spetsialist Ege Metsandi tunnistab, et Tallinna Pangal oli nähtavaid probleeme likviidsusega jaanuaris, kuid eelmisel kuul laenas Tallinna Pank ka ise raha välja.
Martti Siimann ei varja, et Tallinna Pangal oli mõningaid juhuseid, kus tuli laenata kõrge protsendiga raha Eesti Panga kehtestatud kohustusliku reservi katteks. «See on puhtalt tehniline küsimus,» väidab Siimann. «Kui suur klient kannab oma raha ootamatult ühelt kontolt teisele, võib tõesti reserv jääda väikesesse miinusesse,» kinnitab ta.
Mitmed Tallinna Panga kliendid on viimastel kuudel kurtnud, et rahaülekanded Tallinna Pangas on veninud kuni nädalapikkuseks.
Martti Siimann kinnitab, et rahapuudusel pole ükski pangaülekanne veninud ega tegemata jäänud. Nädala aja pikkused viivitused võivad tema sõnul tekkida vaid rahvusvaheliste ülekannete puhul, kui ülekande aja sisse jääb nädalavahetus.
Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg eitab, et pangal oleks raskusi rahavoogude juhtimisel, ja väidab, et pank pole võtnud liigseid riske.
Ometi paigutas Tallinna Pank eelmise aasta teisel poolel 40 miljonit krooni oma peahoone valmimisse Tallinna kesklinnas, 23 miljonit krooni osaluse omandamiseks Läti Saules pangas ja refinantseeris kümnete miljonite kroonidega Inreko Laeva laenu.
Novembris kuulutas Tallinna Pank välja konkursi 30 miljoni Saksa marga suuruse sündikaatlaenu saamiseks Saksamaa Commerzbankilt ja Vereins- und Westbankilt ning on alla kirjutanud laenu organiseerimise mandaadile. Samal ajal saab Hansapank kolm korda suurema sündikaatlaenu kahelt teiselt Saksamaa pangalt kätte juba lähinädalatel.
Äripäeva info kohaselt oli Tallinna Pank sunnitud oma sündikaatlaenu saamise edasi lükkama just sellel põhjusel, et Eesti pangad Saksa turult korraga nii soodsalt laenu ei saa.
Guido Sammelselg peab alusetuks väiteid, nagu oleksid Tallinna Panga ajutised raskused aasta lõpus tekkinud Saksamaalt veel saamata raha arvel välja antud laenudest. Samas ei eita Martti Siimann, et pärast eelmisel suvel Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt saadud 12 miljoni Saksa marga väljalaenamist oli pank nõus olulistele klientidele laenu andma ka oma varudest, ootamata ära uue Saksa laenu ajatamist.
Enne Tallinna Panga aktsia hinna langust veebruaris oli aktsia hind 74 krooni ümber, tänaseks on see langenud 62 krooni tasemele. Ka vahepealne aktsiate hindade tõus jättis Tallinna Panga aktsia puutumata.
«Loomulik, et kaugel olevad inimesed kardavad negatiivseid uudised, on need siis tõesed või mitte,» peab Martti Siimann spekulatiivsete välisinvestorite loobumist Tallinna Panga aktsiast normaalseks.
«Kui suudame oma probleemid likvideerida, siis näen kindlat huvi tõusu,» lisab Siimann.
Tallinna Panga veebruari kasum oli 7,1 miljonit krooni, mis ületab panga prognoositu ligi kahe miljoni krooniga. Tallinna Panga bilansimaht oli veebruaris 2,11 miljardit krooni, eelmise aasta lõpus 2,17 miljardit krooni.
Samas on Tallinna Pank piiranud laenude väljastamist. Panga laenuportfell vähenes eelmisel kuul ligi neli protsenti ehk 38,9 miljonit krooni võrreldes varasema kuuga. Tallinna Panga avalike suhete juht Piret Lõuk põhjendas börsile seda vajadusega kindlustada panga usaldusväärsust ja säilitada vajalik likviidsustase.
Hoiupanga aktsiaturgude osakonna juhataja Charlie Viikberg märkis BNSile, et Tallinna Panga aktsia võiks kiiresti tõusta, kui pank loobuks ilma suuremat kahju kandmata laevandusärist. Guido Sammelselg laevast loobumise plaane ei pea.
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.