11. märts 1997
Jaga lugu:

Kas Maruste käitus õigesti?

See, et Rait Maruste as-jasse sekkus, näitab, et asi oli niivõrd mäda ja et Harju maakohtu otsus oli niivõrd vale. Võib-olla tõesti, kui võtta de jure, siis ei oleks Maruste tohtinud nii avalikult sellesse sekkuda, kuid ma ei oska seda sellest vaatenurgast kommenteerida, sest ma ei ole selle ala spetsialist. Ma saan avaldada ainult oma isikliku seisukoha. Järelikult oli kohtuotsus niivõrd valesti tehtud, et sellised ametimehed pidid juba asjasse sekkuma.

Juba enne seda kohtuvaidlust levis mingites ringkondades kõlakas, et teatud prouad tegelevad imelike asjadega. Nüüd, kui loodi pretsedent ja kohtualune õigeks mõisteti, ei tekita see mingit usaldust meie kohtusüsteemi vastu. Loomulikult on see alles esimene ring, aga mis lollitamine see ikkagi on sedasi. Mina suhtun sellesse, mis toimus, väga kriitiliselt.

Meil ongi vist selline praktika, et kui on mingi kohtuasi või äriafäärid, siis enamik asju on ikka kõik kinni mätsitud, kui kohe päris labaselt öelda. Ega see ei olnud meil esimene juhtum. Lõpptulemusena usaldus kohtusüsteemi vastu väheneb. Meie kohtusüsteem on kergesti mõjutatav. Väga subjektiivseid otsuseid võetakse vastu.

Riigikohtu esimees ei to-hiks kohtu otsuseid kommenteerida. Nii halvad, kui nad ka ei tundu olevat. Kohtusüsteemi tugevus peab seisnema selles, et lõppastmes saada õige otsus. Loomulikult kõnealuse otsuse juures tekib probleem, et see on ilmselt vastuolus elementaarse õiglustundega. Nüüd on küsimus selles, et riigikohtu esimees ei saa kunagi olla kahestunud, et nüüd ma olen kodanik ja et nüüd ma olen riigikohtu esimees. Vaidlus võib jõuda riigikohtusse, riigikohtu esimees ei tohi mingil juhul anda enne hinnanguid. See on ju otseselt kohtuniku iseseisva otsustamise mõjutamine. Tuleb eeldada, et kui esimese astme kohus ei tee õiget otsust, siis ringkonnakohtus või riigikohtus tehakse õige otsus. Justiitsminister ega riigikohtu esimees ei tohi pooleliolevaid otsuseid kommenteerida.

Kõnealune kohtuotsus on ilmselt ühiskonna jaoks tõesti natukene ?okeeriv. Ma kuidagi ei õigusta seda otsust. Jutt ei ole sellest, et riigikohtu esimees ütleb, et see on halb otsus ja et justiitsminister ütleb, et äkki see ei olegi halb otsus. Ma ei pea aga õigeks, et seda otsust sedasi kommenteeriti.

Riigikohtu esimehe viide, et esimese ja teise astme kohtud alluvad justiitsministeeriumile, on küll täiesti lubamatu. See eeldab, et kohtunikud peaksid kuidagi justiitsministeeriumist sõltuma. See on ju tegelikult populistlik väide, et kohtunik tegi halva otsuse, aga ju on see sellepärast, et ta allub justiitsministeeriumile ja ministeerium ei anna talle õigeid juhiseid.

Justiitsministeerium ei saa kohtunikke suunata. Ministeerium peab vaatama, et kohtunikul oleks ruum valge ja et arvuti oleks laual. Riigikohus saab aga mõjutada karistuspoliitika kujundamist ja sellega ka otseselt kohtunike tööd. Analoogiliste vaidluste lahendamisega annab riigikohus eeskuju ja kohtunikud peavad seda arvestama.

Jaga lugu:
Hetkel kuum