Kauplemine Venemaaga tähendab läbimurdmist tihedast tõkete rägastikust, ütles Soome tööstuse ja tööandjate keskliidu välissuhete direktor Erik Forsman, väljendades Soome firmade frustratsiooni võitluses koha eest naaberriigi turgudel. Viivitused piiril ja ebamäärased maksuseadused on vaid mõned näited eksportööride teel seisvatest takistustest.
Sellele vaatamata kasvas Soome ja Venemaa kaubandus 1996. a 25%, moodustades Soome ekspordist 6--7%. See jääb alla omaaegsele 13%le, kuid on oluline edasiminek 1990. a algusega võrreldes, mil eksport Venemaale moodustas vaid 3--4%. Eelmise aasta 11 kuu kaubandusülejääk Venemaaga oli 1,3 miljardit marka.
Radikaalselt on muutunud kaubandussuhete iseloom. Varem riiklikult reguleeritud kaubandussuhted on asendunud väike- ja keskmise suurusega firmade otsekontaktidega.
Riikliku süsteemi kohaselt importis Soome Venemaalt naftat, puitu ja muud toorainet, mille vastu Soome firmad said lepinguid suurte tööstusettevõtete rajamiseks, seadmestamiseks ning mitmesuguste valmiskaupade impordiks.
Nimekiri kaupadest, mida Soome täna Venemaale viib, on pikk ja kohati hämmastav. Enne kui Holland soomlased kõrvale tõrjus, eksportis Soome suuri koguseid kohapeal valmida lastud banaane. Oluline ekspordiartikkel on kohv.
1995. a olid kaupade nimekirja tipus trükised, st Soome trükikodades trükitud Vene ajalehed ja raamatud. Teisel kohal olid autod (peamiselt kasutatud), raua- ja terasetooted, mobiiltelefonid, margariin, värvid, paberikaubad, jalanõud, maiustused.
Soome loodab saada arvestatavaks transiitriigiks ning sillapeaks Venemaaga kauplevatele välisfirmadele. Taiwani arvutitehnika firma Acer on Soome rajanud komplekteerimistehase, kus pannakse kokku arvuteid Venemaa turu jaoks.
Mõned geograafilised ootused ei ole end õigustanud. Näiteks ei ole piirilähedasest Peterburist saanud Soome jaoks märkimisväärset turgu. Lõviosa kauplemisest käib Uurali-taguste aladega, Lääne-Siberi ja Moskvaga.
Kiirelt arenevatest suhetest hoolimata tuleb Soome firmadel Venemaal ikka veel kokku puutuda mitmete tõketega, palju on probleeme piiri ületamisega. Sageli tuleb Soome autojuhtidel piiril 10--12 tundi oodata, mistõttu nädalas saab teha vaid ühe Moskva-otsa, Vene konkurendid aga sama ajaga kaks.
«Suurimaid probleeme põhjustavad tehnilised eeskirjad, toodete ohutussertifikaadid, tollitariifid ning protseduurid, maksuseadused ja nende rakendamine, maksud, lõivud ja muud tasud ning intellektuaalse omandi kaitse,» loetles Soome tööstuse ja tööandjate keskliit Brüsselis.
Valitsus üritab probleeme lahendada kahe riigi ühise kaubanduskomisjoni abil. Soome firmad ootavad aga aegu, mil Venemaa suudab taas rahastada suuremahulisi kapitaalprojekte nagu NLi ajal. Paar suurt tellimust paberitehase või laeva ehitamiseks viiks Soome ekspordi tagasi endisele tasemele. FT
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.