13. märts 1997
Jaga lugu:

Kuidas elavdada ettevõtlust Eesti maapiirkondades?

Investorid, kes oleksid nõus meiega koostööd tegema, vaatavad ikkagi kaugust Tallinnast ja sadamast. Tihtipeale jäävadki sellepärast asjad katki, sest transpordikulud tulevad liiga suured. Ettevõtja esimese asjana mõtleb ikkagi raha peale ja kus on kulutused väiksemad, seal alustatakse ka tegevust. Võrreldakse tööjõukulu, infrastruktuuri ja transpordikulu. Probleemi aitaks lahendada diferentseeritud maksupoliitika. Me kõik kuulame pingsalt regionaalpoliitikat puudutavaid jutte. Lugesime just, et Mart Siimann jätkab samasugust poliitikat. Me saame sellest nii aru, et ega midagi ei muutu ka selle valitsuse ajal.

Lisaks Tallinna--Tartu maanteele peaks pöörama tähelepanu ka teistele teedele. Meie siin Raplas ei olegi selles suhtes nii õnnetud, aga Lõuna-Eestis on teede korrashoid väga nõrk. Seda kanti justkui ei olekski teede korrashoiuks minevate rahade jaoks olemas. Ainus asi, mis paneb ettevõtjat oma kodus tööd tegema, on elementaarsete kommunikatsioonivõimaluste olemasolu. Kui ikka telefoniliini ei ole, siis võta ette mida tahad, kuid kontori pead Tallinna tegema. Kui mees teeb tõesti kuskile külakolkasse ettevõtte, siis otse loomulikult peaks ta saama ka maksusoodustusi, sest tal on kulud palju suuremad.

Võib-olla polegi vaja mingeid erisoodustusi maakohtade jaoks. Tegelikult on maal need soodustused juba olemas. Näiteks tööjõu valik on parem, kulud tööjõule on väiksemad. Ettevõtluse areng maal sõltub samamoodi nagu Tallinnaski ettevõtlusele sobiva seadustiku loomisest. Kui olud ja seadused on sobivad, siis tekib ka ettevõtteid igale poole. Üks tähtis asi on. Kui ettevõte ostab maad, siis peaks riik omal kulul suutma tuua selle maa piirini vajalikud kommunikatsioonid. Mina isiklikult küll ei leia, et riik peaks hakkama maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele tegema mingeid maksusoodustusi.

Positiivse momendina võib tuua maaelu krediteerimise fondi, mis on andnud põllumeestele kevadtöödeks laenu. Üks meie valitsuste viga on olnud selles, et ei tegelda Virumaaga.

Selleks, et Virumaal hakkaks väikeettevõtlus arenema, peaks olema tuntavam turvalisuse pool. Seni pole arengut toimunud, sest on need ümmargused või kandilised mehed.

On suurettevõtted, siis on pisike leivakombinaat ja joogitehas ning siis ongi tühi maa, on ainult putkakaubandus. Sellist vahepealset ettevõtlust pole. Kindlasti tuleb mõelda ka koolitamise peale, kuidas inimesed ümber õpetada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum