16 märts 1997

Miljardi mõju majandusele?

Ei ole mingit garantiid, et see raha Eestisse jääb. Kui ta välja läheb, siis praktiliselt ei mõjuta, või mõjutab väga vähe. Kui jääb Eestisse -- siis tähendab see 1 miljardit täiendavat raha. Kindlasti ta elavdab majandust. Igasugune raha elavdab.

Nn ülekuumenemisoht on tugev Tallinnas ja lähemas ümbruses. Tendents on selgelt jälgitav. Teine küsimus -- miljard täiendavat raha tähendab ka murdosa protsendikese inflatsiooni kasvu. Aga arvestama peab seda, et Eestis põhiinflatsioon ei ole nõudlusepoolne, vaid pakkumisepoolne, nii et ta väga palju ei tohiks suurendada.

Välisinvestorite jätkuva huvina Eesti vastu on see tervitatav. Miinuspool -- välisraha sissevool peaks tavaloogika järgi inflatsiooni suurendama. Küsimus on selles, kas tegemist on raha nõudluse või pakkumise suurenemisega.

Kui välisraha tuleb sisse, viib see automaatselt baasraha tõusule. Ta pikendab sellise keskkonna vastupidavust, mida me siin oleme tundnud -- madalad reaalsed intressid ja sellest kõrgem inflatsioon.

Pangad on kasumit taotlevad organisatsioonid ja kui neile raha pakutakse, siis nad loomulikult ei jäta seda võtmata.

Viimaste aastate inflat-sioon on ju olnud praktiliselt välisraha sissevoolust tulenev. Krediitraha. Majandus jõuab huvitavasse situatsiooni -- raha tuleb sisse, hinnad lähevad üles. Olukord muutub pingeliseks. Raharessurss siseturul väheneb.

Kui me oleksime siseressursile jäänud, oleks juba sel aastal võinud liikviidsuskriisi oodata. Nüüd tuleb miljard, mis lükkab kriisi edasi, suurendab inflatsiooni ja aasta pärast on sama probleem -- veel kõrgemad hinnad, veel raskem olukord eksporditurul ja veel paremini elavad importijad. Oleme sama küsimuse ees -- kas raha sissevool jätkub või tuleb hakata laene tagasi maksma ja tekib likviidsuskriis.

Küsimus on selles, kuidas nihe otseinvesteeringutelt portfelliinvesteeringutele mõjutab majanduse struktuuri tervikuna.

Kas see, kes annab miljardi Eesti firmadele kasutada, loob samasuguse potentsiaalse ekspordi, nagu see, kui miljard tuleks sisse otseinvesteeringutena ja investeeringu üle on otsene kontroll. Kas see raha realiseerub majanduses, kas tekivad reaalsed väärtused?

Mulle tundub see nihe natuke ohtlik. Kõik sõltub projektidest ja majanduskeskkonnast, aga ka majanduses sisalduvad riskid suurenevad. Et välisraha tuleb portfelliinvesteeringutena, suurendab riski. Otseinvesteeringutena oleks risk väiksem.

Hetkel kuum