?ifara Hindreksoni sõnul käib galeriis igasuguseid inimesi väga erinevate soovidega. Osad ei tulegi sisse, vaid vaatavad läbi akna. Mõni tuleb galeriisse, viskab pilgu mõnele kunstiteosele ja esitab siis kahtleva küsimuse kunstiteoste originaalsuse kohta.
Mõned tulevad aga siia ja veedavad siin tunde kunsti vaadates ja selle üle arutledes. Need inimesed meeldivad mulle, sest nad tunnetavad ja armastavad kunsti, räägib ta elavnedes. Hindreksoni kinnitusel suureneb selliste inimeste arv pidevalt, kes mõistavad kunsti investeerimise vajadust.
Galerii müüja Jaak Uueküla kinnitusel käivad aeg-ajalt galeriis ERA Panga ja kindlustusseltsi Polaris omanik Andres Bergmann, endine Eesti Panga juht, praegune Reformierakonna esimees Siim Kallas, kütusefirma BKE omanik Oleg Ljadov, Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg, pankrotistunud Tartu Kommertspanga juht ja Hansapanga asutajaaktsionär Rein Kaarepere koos abikaasaga. Ega nad iga kord kunsti ei ostagi, neile meeldib vaadata ja kunsti üle arutleda, räägib Uueküla.
Hiljuti käis galeriis Venetsueela eestlasest miljonär Harry Männil. Minu kabinetis ripub seina peal avangardist Kazimir Malevit?i töö «Puusepp». Männil vaatas tööd ja ütles, et miljon dollarit ei ole selle eest palju. Mõistsin, et tegemist on oma ala asjatundjaga, sest «Puusepp» on tõesti seda hinda väärt, kõneleb Hindrekson. Uueküla täiendab, et Malevit?i töid on raske müüa, sest vene avangardismi on palju võltsitud. Vajalik on veel ühe eksperdi hinnang töö originaalsuse kohta. Ehk siis ostab Männil Malevit?i ära, loodab Uueküla.
Hindreksoni sõnul oli galeriil Harry Männili külaskäigust suur kasu. Henry Radevall ja Harry Männil kinkisid oma kogutud Viiralti tööd rahvusraamatukogule. Pärast seda tulid inimesed minu galeriist Viiraltit ostma. «Nad on arvamusel, et ju on siis Viiralt tõesti midagi väärt, kui juba Männilil kõlbas seda koguda,» naerab Hindrekson.
«Ühel päeval astus üks noorpaar galeriisse ja ostis 60 000 krooni eest viis Viiralti teost. Pärast ostu jätsid nad Viiralti galeriisse. Minu küsimuse peale vastasid nad, et neil ei ole veel kodugi kuhu seda panna. Viiraltit tulid nad ostma kartuses, et järsku ostab keegi selle enne neid ära,» räägib Hindrekson.
Tema galeriist ostetakse mõnikord kuus umbes 3--4 kallimat, üle 50 000kroonist teost.
Reformierakondlase Siim Kallase sõnul on temalgi kodus üks Viiralti töö. «Kunsti ostmine ei tohiks käia hoogudena. Kunstiteose himustamisel peab olema mingi mõte,» lisab Kallas.
Kallas ei pea ennast suureks kunstikogujaks ja kunsti investeerijaks. «Ma ostaksin muidugi rohkem, aga see ei ole jõukohane,» ütleb ta.
«Olin koolis kehv joonistaja ja kümnendas klassis ähvardas joonistamishinne tunnistuse ära rikkuda. Tegin õpetaja soovitusel hinde parandamiseks läbi eriprogrammi. Olen selle võimaluse eest talle siiani tänulik, sest minu tõelised kunstialased teadmised pärinevadki sellest ajast,» räägib Kallas. Tema eelistused kuuluvad eesti kunstile ja maastikumaalidele. Samas kinnitab ta, et ei ole kellegi suhtes eitaval seisukohal.
«Kolm esimest Kaljo Põllu graafilist lehte kingiti meile pulmadeks, veel meeldivad väga Toomas ja Aili Vint,» kirjeldab Kallas oma eelistusi.
Viimase kunstiostu tegi Kallas paar aastat tagasi. Oksjonitel käija ma ei ole, lisab ta.
Kallasel on kogus kolm suurt õlimaali ning paarikümne ringis graafilisi lehti. «See on suurepärane info varastele. Aga ega nad niisama lihtsalt minu koju vargile ei pääsegi,» ütleb ta tõsiselt.
Kallasest tunduvalt suurem kunstikoguja on Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg.
Oma kunstikogu suurust Sammelselg ei avalda. «Tänapäeva ühiskond ei ole turvaline, kuigi minu kogu on varaste eest kaitstud. Kõik kunstiteosed on dokumenteeritud, fotografeeritud ja kindlustatud,» ütleb Sammelselg.
«Minu eelistused kuuluvad eesti varasemale kunstile ja Pallase koolkonna kunstnikele, tänapäeva kunstist eelistan Vintide töid,» lisab Sammelselg.
?ifara Hindreksoni kinnitusel maksavad eesti ja balti-saksa varasema kunsti teosed vähemalt 50 000 krooni.
Sammelselja sõnul sai tema kunstihuvi alguse teda ümbritsevast sõpruskonnast. Mul on vanemaid sõpru, kes mäletavad sõjajärgset Leningradi, kui antiikkunst vedeles Neeva kallastel. Ajaloohuvist kantuna astusin isegi ajalooteaduskonda, kuid sinnapaika see jäigi, räägib Sammelselg.
«Kooperatiivide loomise ajajärgul asutasin Dunkri tänaval antiigisalongi. Ühel hetkel olin aga tüdinenud vana mööbli restaureerimisest ja rentisin poe pinna välja. Kunstihuvi jäi ja ma pühendusin maalikunsti ja graafika kogumisele ja restaureerimisele,» ütleb Sammelselg. Kuid lisab kohe, et hobi ei tohi muutuda investeerimisobjektiks
Ärimees Andres Bergmann ütleb, et käib meelsasti kunstinäitustel ja galeriides, kui selleks aega jätkub. Kunstioksjonitel käin välismaal, lisab ta.
Bergmanni kunstieelistused kuuluvad kaasaegsele eesti kunstile. Küsimusele, kui palju kunstiteoseid tema kogusse kuulub, vastab Bergmann: «Ega ma ei oskagi nii täpselt öelda, sest osa kunstist on Tallinnas ja osa Tartus.» Bergmanni arvates on kunsti ostmine suurepärane investeerimisvõimalus, kuid ta ostab kunsti ka seetõttu, et see meeldib talle. Igal tööl on oma taust ja ajalugu, juba see lisab kunstiteostele väärtust, lisab Bergmann.
Hansapanga juhatuse esimehe Jüri Mõisa sõnul ei ole temast ei näitustel, galeriides ega oksjonitel käijat. «Olen selles mõttes täielik talupoeg. Võib olla tulevikus see osa minust muutub,» ütleb ta heatujuliselt.
Hindreksoni sõnul on suursaadikud ja saatkondade töötajad samuti sagedased galeriis käijad. Ameerika suursaadik käib galeriis ja arutleb kunsti üle, kuigi tema hobiks on hoopis postkaartide kogumine. Prantsuse suursaadik on vaimustatud eesti kunstist, ka Saksa ja Itaalia suursaadikud on tõelised kunstinautijad, räägib Hindrekson.
Uueküla sõnul meeldib aga saatkondadele osta oma maad meenutavat kunsti. «Kui saatkonnal on võimalus valida erinevate maastikumaalide vahel, eelistavad nad siiski kodumaad meenutavat maali,» ütleb Uueküla.
Hindreksoni kinnitusel on galeriides pakutava vastu hakanud huvi tundma ka pangad. «Loodan, et nad hakkavad mõistma kunsti investeerimise vajadust,» märgib Hindrekson optimistlikult.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.