18 märts 1997

Julianuse Inkasso OÜ asub koondama Marlekori võlgasid

«Marlekori käitumine võlausaldajatega on läinud üle piiri,» kinnitas Julianuse Inkasso töötaja Guido Fiveger. «Võlga tasuvad nad ainult siis, kui jalge all tuliseks läheb, muidu annavad vaid lubadusi,» lisas ta.

Suuremad Julianuse Inkasso poole pöördunud Marlekori võlausaldajad on rahvusvahelise keemiatööstuskontserni Akzo Nobel müügifirmad OÜ Casco Liimid ja Soomes asuv Casco Nobel OY. Vastavalt 222 700- ja 152 300- kroonised võlad tekkisid eelmise aasta kevadel. Casco Liimide juhataja asetäitja Mati Tammesti sõnul lõpetas firma siis ka liimi müügi Marlekorile. «Marlekoriga oli varem poolteiseaastane kogemus ja raha saamine käis kogu aeg jõumeetodi abil,» nentis ta. Enne järgmist liimi ei müünud, kui eelmise partii eest oli makstud, täpsustas Tammest.

Eelmisel aastal Multisped Eesti ASi nime kandnud Casco Liimide eelkäija püüdis Tammesti kinnitusel pool aastat võlga Marlekorilt ise tagasi saada. «Kogu aeg lubati, aga raha ei tulnud,» märkis ta. «Viimase poole aasta jooksul oleme sealt tänu Julianusele midagi tagasi saanud,» tähendas Tammest.

Multispedile on Marlekor ja eelmise aasta lõpust viimaselt mööbli tootmise üle võtnud AS TVMK tagasi maksnud 142,7 000 krooni, maksmata on veel 80 000 krooni.

Guido Fivegeri väitel sundis Marlekori Multispedi võlga tasuma vaid eelmisel sügisel tehtud pankrotihoiatus. Olime valmis kohtule hagi esitama, riigilõiv oli juba tasutud, meenutas ta. «Kohe pakkus Peter Sedin (Marlekori põhiomanik -- toim.) välja ülisoodsad maksegraafikud ja detsembris laekus raha korralikult,» ütles Fiveger. «Ilmselt nendelt raha teisiti ei saa,» jätkas ta.

Kolmas Marlekori võlausaldaja on AS Balti Ehitustööriist, kel on eelmise aasta jaanuarist saamata 10 000 krooni Marlekorile müüdud kinnitusvahendite eest. «Oleme pidevalt kontakti otsinud, aga seal käib nii-öelda lolli mängimine,» ütles firma projektijuht Monika Haverne.

Peter Sedini kinnitusel on Marlekori võlad praegu kokku 6 miljonit krooni. Eelmise aasta novembris, kui Marlekor andis mööbli- ja vineeritootmise üle ASile TVMK, oli võlgu 19 miljoni krooni eest. «Ütlesin kohe kõigile, et võlgadega saame ühele poole märtsi lõpuks,» meenutas Sedin. Tegelikkus on tema sõnul sundinud plaane täpsustama. «Tänase seisuga arvan, et aprilli jooksul on võlad tasutud,» märkis ta.

Sedini teatel on loomulik, et mõni võlausaldaja pahandab, kui keegi teine oma võla varem kätte saab. «Aga nõustuge, et see on loomulik, kui esmajärjekorras maksame tänastele tarnijatele ja kindlustame TVMK tööga,» selgitas ta.

Marlekor on nelja töötajaga firma, mis kogub rendiraha TVMK-lt ja Nordika Kinnisvaralt ning maksab edasi, rääkis Sedin.

Sedini sõnul on Marlekorile laekuv renditasu 1,5 miljonit krooni kuus. Mööbli ostjad on Marlekorile omakorda võlgu 13 miljonit krooni, lisas Sedin.

«Olen kõigile öelnud, et ostke kliendi võlg ise ära ja maksan võla protsendiga teile,» soovitas Sedin inkassofirmadele. Näiteks tõi ta juhtumi, kus Hansapank ostis ära Marlekori 1,6 mln kroonise võla ASile Eesti Gaas. «Aga Julianus Inkasso tahab ise raha mängu panemata teenida,» tähendas ta. «Soovin jõudu, kui kliendid on nõus neile eimillegi eest maksma.»

Lisaks võlgadele ettevõtete ees on Marlekoril vaja tasuda ka maksed erastamisagentuurile. Agentuuri arvele on Marlekor kandnud poole endise Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi ostusummast ehk 28 miljonit krooni erastamisväärtpaberites (EVP). Sellise koguse EVPde ostmiseks kulus Peter Sedini sõnul 7 miljonit krooni. Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti teatel on see EVPde ettekanne, sest EVPdes saab maksta juhul, kui põhivõlga pole.

Sarneti sõnul on põhjustanud Marlekori järelmaksu intress ja viivised agentuuri ja vabriku omaniku vahelise vaidluse. «Nende hinnangul on võlg null, meie hinnangul 7 miljonit,» täpsustas Sarnet.

Peter Sedini kinnitusel on läbirääkimised agentuuriga konstruktiivsed. «Selle aasta lõpul saame ka erastamisagentuuriga ühele poole,» lubas ta. «Iga ümberkorraldus nõuab aega, kolme aasta jooksul kuhjunud võlgu ei saa likvideerida päevapealt,» põhjendas Sedin.

Hetkel kuum