On väga erinevad tasan-did, millega ka mina oma praktilises töös olen kokku puutunud ja mida niiöelda lobby-grupid on püüdnud mõjutada.
Üks on olukord, kui erakond on valitsuskoalitsioonis, ja teine, kui opositsioonis. Kuluaaripoliitika puhul oleneb väga palju erakonna tööstiilist. Eriti tuntav oli erinevate lobby-gruppide huvi saavutada mingisugust mõju minu üle siis, kui läksin valitsusse majandusministriks.
Huvitav oli vaadata seda, et potentsiaalsed lobby-grupid tabavad üsna kiiresti ära, mis on võimalik ja mis mitte. Kui teha väga üheselt selgeks seisukohad, nagu näiteks Isamaaliidul on olnud, et soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel lähtume sellest, et oleks garanteeritud konkurents ja et ei tekiks monopoolseid struktuure.
Teine asi, mis lobistidele kaunis kähku kohale jõuab, on, et mingisuguste erandite läbisurumine on kaunis võimatu.
Majandusministrina avaldati mulle näiteks survet, et lükata ühe või teise ettevõtte erastamist mingitel põhjustel edasi. Vastavalt koalitsioonileppele tuli erastamine ellu viia aga sõltumata ühe või teise lobby-grupi arvamusest.
Kui poliitiline võim on nendes küsimustes ebalev, siis lobistide pealetung kohe suureneb. Meenutagem näiteks teatud erastajate soovi tasuda ettevõtete eest EVPdega tagasiulatuvalt, mis ka kohe täideti, kui toimus valitsuse vahetus.
On muidugi ka positiivseid külgi. Kui näiteks ettevõtjad avaldavad survet erakondadele nende poolt väljakuulutatud programmiliste punktide täitmiseks, nagu alandada maksukoormust, parendada ettevõtluskeskkonda jne. Kui taolised huvid kokku langevad, on koostöö muidugi võimalik.
Ma ütleksin, et kahjuks meil kuluaaripoliitika tegemise pretsedent puudub. Meil pole millegi jaoks eriti lobby teha, kuna käibemaksuvabastus on niigi olemas ja mis puudutab probleeme Eesti-Vene piiri suhtes või tollibarjääride ümber, siis vaevalt et meie lobby siin midagi aitab muuta.
Arvan, et lobby ja korruptsiooni vahel on väga õrn piir. Samm siia või samm sinna ja oled äkki pigis.
Kui ajakirjandust jälgida, tundub, et lobby koha pealt on Eestis üht-teist juhtunud, aga niisama on raske öelda, kas ühe või teise majanduspoliitilise otsuse taga on mingi grupi konkreetne huvi või mitte.
Mina ei ole oma firmade-ga jõudnud sellisesse situatsiooni, kus mingisugust lobby tegemist vaja oleks. Ma kujutan ette, et see on tegelikult rohkem suuremate firmade või institutsioonide asi oma vajakajäämisi või monopoolsust poliitikute abiga kaitsta.
Ma ei oska seda eriti kommenteerida. Võin ainult arvata, kes oma eesmärkide saavutamiseks kuluaaritööd teeb, aga kui neid lobistajaid on, siis on neid väga vähe.
Ma ei kujuta ette, kui on näiteks suur kaubamaja või mingi üle-eestiline ettevõte, et meie poliitikutest nende käigushoidmiseks suurt abi oleks.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.