30. märts 1997
Jaga lugu:

Jätkub Eesti Raadio ja autorite ühingu kohtutee

Eesti Raadio ja Eesti autorite ühingu kohtutee algas 1995. a sügisel, mil EAÜ nõudis ERilt lisaks makstud 665 000 krooni suurusele autoritasu summale täiendavalt veel 5,6 mln krooni tasumist.

Oma seletuses märkis EAÜ, et kuna 1995. a liitus Eesti Berni autoriõiguste konventsiooniga, siis kasvas väga kiiresti nende autorite arv, keda nad esindama hakkasid. Seega kasvas nõue ka Eesti Raadio vastu. Teistelt tele- ja raadiojaamadelt EAÜ täiendavaid summasid ei nõudnud.

1994. a maksis ER autoritasudeks 192 000 krooni. 1995. a, kui Eesti liitus Berni konventsiooniga, oli lepingujärgne summa 665 000 krooni. Samas kui ERi eelarve kasvas 10--12%, suurenesid autoritasud 350% võrra. «Me saame kõiki kohustusi tasuda ikka võimaluste järgi,» märkis Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus.

«Isegi kui Eesti Raadio oleks soovinud täiendavalt maksta ja teinud ringhäälingu nõukogule ettepaneku, et selleks tuleb likvideerida koor, orkester, lõpetada helisalvestused ja sulgeda vähemalt üks programm, siis ringhäälingu nõukogu sellist eelarvet ei oleks loomulikult kinnitanud,» rääkis Sookruus.

Tallinna linnakohus rahuldas EAÜ nõude vähem kui ühe kümnendiku osas, mõistes ERilt välja 535 000 krooni. Kohus võttis aluseks autoritasu summa, mille osas ER ja EAÜ jõudsid kokkuleppele 1996. aastal. Sookruus nimetab sellist otsust valeks, kuna 1996. a olid ERile riigi eraldatud raha ja reklaamitulud märgatavalt suuremad kui 1995. aastal.

«Pealegi on 1995. a majanduslikult lõppenud, meil ei olnud mingeid kasumeid ega vaba raha, mis me oleks panka pannud, bilanss on auditeeritud ja ringhäälingu nõukogus kinnitatud. Majandusfinantsaastale on joon alla tõmmatud ja ka 1997. a eelarves ei näe ma mingeid vabu summasid,» rääkis Sookruus.

Sookruusi sõnul tahtis EAÜ luua pretsedenti, teadvustamaks ühiskonda ja riiklikke organisatsioone, et autoritele on vaja rohkem maksta. «Mis on muidugi õige, aga minu arust nad valisid selle näidisprotsessi puhul vale objekti. Eesti Raadio on üks korralikumaid ja suuremas mahus autoritasude maksjaid,» kommenteeris Sookruus.

Eesti autorite ühingu tegevdirektori Kalev Rattuse sõnul oli 1995. aastal algatatud kohtuprotsessi ajendiks see, et pooled ei suutnud saavutada kokkuleppet autoritasu suuruse osas.

Tallinna linnakohtu otsusega EAÜ leppis. Nüüd pole EAÜ see, kes asja üles ajas, vaid Eesti Raadio, ja eks me siis pea kohtusse minema, lausus Rattus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum