30. märts 1997
Jaga lugu:

Võimalikud arenguvariandid

Oletame, et läbi lähevad meie jaoks kõige soodsamad variandid: Eesti diplomaatidel õnnestub normaliseerida Venemaaga riikidevahelised suhted ja Venemaa ei rakenda transiidi vallas sanktsioone ning Vene «sajandi projekt» tunnistatakse utoopiaks ja selle elluviimine lükatakse aastateks edasi. Kahjuks on esialgu need väljavaated ebareaalsed, sest Eesti idadiplomaatia on olnud ülimalt nõrk. Rumalusi teha on kerge, kuid neid heastada on raske, kui mitte võimatu. Siin oleks kohane tsiteerida Saksa riigimeest Otto von Bismarcki: «Õigelt teelt tühinegi kõrvalekalle toimub tavaliselt niisuguse kiirusega, et vahemaa muutub ületamatuks ning kõrvalekalde algpunkti jõudmine võimatuks.»

Kuid eeldame kõigele vaatamata, et nii Eestis kui ka Venemaal tulevad võimule targad, ausad ja kaugnägelikud poliitikud, kes mõistavad oma riigi strateegilisi huve ja kannavad hoolt oma rahva heaolu eest. Kuidas see kajastuks Eesti transiidis?

Hiljuti vestlesin ühe oma noore kolleegiga, kes tähelepanelikult jälgib Baltimaades ja Venemaal toimuvaid protsesse. Tema prognoos oli järgmine: kui vaadata Venemaa nafta ja naftasaaduste eksporti XXI sajandi algul, siis 120 miljonit tonni neist veetakse välja Novorossiiski kaudu ja 80 mln tonni Ventspilsi kaudu. Ülejäänutele naftaekspordis kohta ei ole.

Mina väitsin vastu, et nii Vene naftatootjatel kui ka eksportööridel on kasulik luua transiidi vallas suurem konkurents, selles mõttes on ka «sajandiprojekt» mõeldud Novorossiiski ja Ventspilsi täiendamiseks.

Missugused oleksid siis Eesti transiidi väljavaated? Balti naftajuhtmesüsteemist oleme juba välja jäänud, ehkki Kiri?i--Muuga variant oleks majanduslikult kõige otstarbekam. Selle võimaluse mängisid maha mitte ärimehed, vaid poliitikud ja diplomaadid. Eestile tähendab see aastas 100--150 miljoni dollari suuruse tulu kaotust.

Eesti raudteelõik on kõige lühem, võrreldes Ventspilsi, Liepaja ja Klaipedaga. Tõsi, seni on raudtee Eesti kitsaskoht, kuid selle arengukavad on olemas. See-eest on Muugal kõige moodsamad masuuditranspordi tehnoloogilised liinid ja suurimad kogemused. Ent ohtlik on laduda kõiki mune ühte korvi. Seepärast on Muuga sadamas kavas ehitada konteinerterminaal 150 000 konteinerile aastas ja puistveoste terminaal miljonile tonnile veostele aastas. Kui õnnestub lahendada raudtee, tolli ja piirivalve probleemid mõlemal pool piiri, siis võib Muuga sajandivahetuseks oma läbilaskevõime kahekordistada. Ei ole kahtlust, et sadama juhtkond ja seal tegutsevad äristruktuurid suudaks toime tulla veelgi keerukamate ülesannetega. Kuid milles on ikkagi probleemid?

Põhiline viga on, et alahinnatakse, sageli objektiivse info vähesuse tõttu, Eesti konkurentide ja partnerite tegevust. Teiseks ei arendata piisavalt ärikontakte Vene eri äristruktuuridega ega mõisteta poliitiliste ja muude mõjukate jõudude osatähtsust. Kolmandaks ja tähtsaimaks pean asjaolu, et transporditeenuste ja tootmisega seotud äristruktuurid ei suuda avaldada piisavat mõju Eesti välispoliitikale ja eriti idasuunalisele välispoliitikale.

Jaga lugu:
Hetkel kuum