31. märts 1997
Jaga lugu:

Lombardi laenurataste vahel

Eesti Rohelise Naisühingu esinaisest Küllike Uusaiast sai laenukontori ASi Liivimaa Lombard klient 1995. aasta 24. oktoobril, mil ta kirjutas alla poolesaja tuhande kroonise laenu lepingule. Uusaed vajas raha oma loodusepoe tarvis ning ei pidanud paljuks 8% kuuintressi ning maksmisgraafikust mitte kinnipidamisel 30,75% viivist päevas. Uusaed hilines igakuise 4000kroonise intressi tasumisel kolmel kuul iga kord paarikümne päeva jagu.

Laenu põhiosa ja viimase kuu intressid kogusummas 54 000 krooni pidi Uusaed tagasi maksma 1996. aasta jaanipäevaks, kuid tegi seda rohkem kui kuu aega varem.

Uusaed räägib, et mitte kordagi kogu laenu maksmise aja jooksul ei olnud Liivimaa Lombard talle saatnud ühtegi teatist selle kohta, kui palju tuleb veel maksta või kui suured on viivised. Eelmise aasta augustis tuli Liivimaa Lombardilt kiri. «Seal oli kirjas, et ma olen neile võlgu 147 160 krooni,» on Uusaed üllatunud. Liivimaa Lombardi teatise järgi võlgnes naine pärast 82 000 krooni tasumist laenukontorile veel 50 000 maksmata laenu põhiosa ja iga hilinenud päeva eest viiviseid 1140 krooni. «Kuna laenu tagatiseks olin pantinud oma korteri Mustamäel, siis soovitati mul nüüd korterile ostja leida,» kaotab roheline naisaktivist rahu ning tunnistab, et ta kahtlustab Lombardit teadlikus alatuses.

Kuigi Liivimaa Lombard näitas üles kompromissivalmidust ning leppis mullu novembris vaid 75 000 nõudega Uusaia vastu, kaebas laenuvõtja Liivimaa Lombardi heade äritavade rikkumise eest kohtusse. Uusaia peamine vastuväide on see, et ta tasus laenu põhiosa kuu aega enne tähtaega, seega ei saa talle laenu tagastamatust süüks panna.

Liivimaa Lombardi, uue nimega ASi Balti Investeeringute Grupp asjaajaja Alar Liivamägi raiub nagu rauda, et Lombard ei ole Uusaia laenu põhiosa kätte saanud. «Tema on sooritanud makse ja tõlgendab seda siis oma suva järgi,» pahandab asjaajaja, kelle sõnul on Lombardi õiguseks saabunud makse ise parima äranägemise järgi ära kasutada.

Küllike Uusaia sõnul ei ole ta ainus, kes on oma rumalusest Lombardi laenukarusselli rataste alla on jäänud. Enda nime avalikustada häbenenud Kehtnas elav mees, kes oli kahe ja poole aasta eest Lombardilt 30 000 krooni laenu võtnud ja oma poolelioleva Kehtna maja laenu tagatiseks laenukontorile müüs, on sama hullus olukorras, kinnitab Uusaed oma tuttava nimel.

Mees on kaks ja pool aastat iga kuu Lombardile 2500 krooni intresse maksnud, olles tänaseks vabanenud juba ligi 100 000 kroonist, kuid siiski on mehel jätkuvalt viivist koguv 30 000 kroonine laenu põhiosa maksmata.

Asjas selguse saamise teeb keeruliseks tõsiasi, et laenukontorite kontrollimisega Eesti riigis ei tegeleta. Selle tõestuseks kinnitasid pangaliidu, pangainspektsiooni ja Eesti Panga esindajad, et neil pole ülevaadet Eestis tegutsevatest laenukontoritest.

Liivimaa Lombardi Tartus tegutseva konkurendi OÜ Kagu juhataja Ülar Tikk toetab konkurentide mõtteviisi. «Põhimõte on selles, et väga leebed ei saa me olla, kuna vähemalt pooled kliendid eksivad lepingute vastu,» lausub ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum