Seisame orus. Ümberringi on mäed, mille nõlvu katab kohev lumi ning valida on kaks teed: jätkata aeglast tõusu lumeta tippude poole või lausuda võlusõna ja jääda ootama, mil-lal sellele järgnev laviin kohale jõuab. See võlusõna on kaitsetollid ja pateetilise hüüde tagasimõju oleks Eesti majandu-ses saavutatule hukutav.
Paraku on jälle käes hetk, kus oleme kaitsetollide kehtestamisele väga lähedal. Põllumajandustoetusi analüüsinud valitsuskomisjon soovitab kaaluda tollimaksu kehtestamist sealihaimpordile. «Sellega me katsetaksime ära ka paljuvaieldud tollimaksu efektiivsuse, see oleks n-ö eksperiment,» kinnitas majandusminister Jaak Leimann.
Äripäev on endiselt kindlal seisukohal, et Eesti ei vaja kaitsetolle ega sedasorti eksperimente. Ühele, eksperimendi korras kehtestatud kaitsetollile järgneks selgelt allapoole suunatud ahelreaktsioon. Sealiha järel hakatakse kaitsetolle nõudma teistele põllumajandustoodetele, siis mööblile, tekstiilile jt majandusharudes toodetule. Surve üha suureneb ning võimulpüsimise hinnaga on valitsus sunnitud tollid ka kehtestama. Tagasipöördumine praegusele vabale mägirajale muutub üha raskemaks ning ühel hetkel matavad kaitsetollid, tõusnud tarbijahinnad, suurenev inflatsioon, eelarves kasvavad toetussummad jms meid enda alla. Ei leia meid sealt enam potentsiaalsed välisinvestorid, ei suuda me ka ise niipea välja ronida.
Äripäev loodab, et minister loobub oma eksperimendisoovist. Eesti kaitsetollidesse mähkimise asemel tuleks valitsusel teha hoopis pingutusi vabakaubanduslepingute sõlmimiseks teiste riikidega, et vältida samaväärseid samme kaubanduspartneritelt.
Otstarbekas pole toimetuse arvates ka otseste toetuste süsteemi rakendamine teravilja- ja piimatootjatele. Seegi oleks üks osa eelnimetatud laviinist, sest abi tahavad ka lamba-, küüliku-, kana-, kartuli- ja mille iganes kasvatajad. Tegemist oleks pigem sotsiaalprogrammiga ning põllumajanduse edendamise asemel soosiksid toetused ebaefektiivset tootmist, pärssides pingutusi püsida konkurentsis. Potipõllumehed vireleksid maksumaksjate, tarbijate ja edukamate talunike kulul edasi, argumenteerides enda vegeteerimist sellega, et Euroopa riikides on subsiidiumide maksmine tavapärane. Targu jäetakse lisamata, et Euroopa püüab pealemaksmist igati vähendada.
Samas ei tohiks majandusminister unustada oma ettepanekut kaotada põllumajandusministeerium. Kaitsetollide kehtestamine teeks selle ainult keerukamaks, seda enam et peatollijast Andres Varikust on vahepeal minister saanud.
Tollid ja toetuste suuren-damine annaks Varikule võimaluse nõuda hoopis ministeeriumi laiendamist: piimaliitrite kokkuarvamiseks on ju vaja ka lehmakontrolliametit.
Äripäeva juhtkirjades on varemgi tõdetud, et põllumajandus ei ole mingi mütoloogiline pühadus. See on tavaline majandusharu nagu teisedki. Väär on mõtteviis, et kõik inimesed, kes elavad maal, peavad põldu harima ja loomi pidama, sest vastasel korral me kas jääksime nälga või kaotaksime rahvusliku identiteedi. Nii nagu ei saa kõik inimesed olla edukad töösturid või pankurid, ei ole kõigil oskusi ja eeldusi ka eduka talupidamisega hakkama saada.
Tõelisel talupidajal oleks näiteks maareformi kiirest lõpetamisest kindlasti palju rohkem tulu kui tuhandest kroonist lehma kohta. Oma maa saamine annaks korraliku laenutagatise ning seega ka võimaluse tõepoolest normaalse majandusharu esindajatena toimida.
Seotud lood
Selleks, et olla edukas, ei piisa enam pelgalt heast tootest või teenusest – vaja on midagi enamat. Enamani jõuab siis, kui aeg, raha ja närvid pole viimse piirini pingul ning ei pea “tulekahjude kustutamisega” tegelema. Tõeline konkurentsieelis tuleb oskusest kohanduda ja kasvada koos tehnoloogiaga. BeyondCode AI jagab, kuidas leida võimalus ennast rakendada vaid seal, kus on sellest päriselt kõige rohkem kasu, aga ka kõik muu tehtud saada.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele