6 aprill 1997

Ametnikud luubi alla

Nagu õudusfilmidest tutta-vad limukad ajavad oma vastikuid iminappadega kombitsaid igas suunas laiali, teeb seda ka Eesti ametnikearmee, mis neelab kasutult alla märkimisväärse osa maksumaksja rahast, külvates nii kodanikesse vihkamist oma riigi ja selle juhtide vastu.

Äripäev on seisukohal, et aeg on lõpetada koondamiste, ametiautode, riigi raha raiskamise ja ametnike eetilisuse ümber kihisevad populistlikud targutused. Valitsus peab asuma konkreetsetele tegudele halduskulude kärpimise suunas, määrates ära vastutajad, tähtajad ja karistused, mis järgnevad siis, kui kulude piiramisega toime ei tulda. Avalikkus peab aga seejuures hoidma silmad lahti ja kritiseerima halastamatult igat sammu, mis toob kaasa ametnike ridade suurenemise ja sealt edasi paratamatu halduskulude kasvu.

Ühiskonna rahulolematuse tulemusena on ametnikkond korduvalt käinud välja lubadusi ja projekte maksumaksja raha korrektsemaks ja sihipärasemaks kasutamiseks. Möödunud sügisel valmis rahandusministeeriumis projekt, mille kohaselt oleks tulnud koondada 1133 ametikohta. Kui kaugele selle plaani realiseerimisega on jõutud, seda hoitakse mitmetes ministeeriumites kiivalt enda teada, sest tegelikult on funktsionääride arv hoopiski suurenenud.

Aasta algul tulid kolm ministrit välja haldusreformi teesidega, mille rakendamine säästaks meie kõigi raha kuni poole miljardi krooni võrra aastas. Nüüd on üks nendest ministritest, muidu mõistlikel seisukohtadel püsinud majandusminister Jaak Leimann oma ministeeriumi veskikivide vahelt läbikäinuna hoopiski kinnitamas, et majandusministeeriumit on hädatarvilik käigus hoida. Kuigi alles eelmise valitsusjuhi majandusnõunik Hardo Pajula käis välja radikaalse idee, et majandusministeeriumi võiks Eesti majandusarengu nimel laiali saata.

Nende äpardunud ettevõt-miste taustal pole eriti mõtet rääkidagi riigiisade valvelubadustest autode arvu vähendada ja kallid autod odavamate vastu vahetada. See, kuidas luksusautodes gaasipedaale sõtkuvad ametnikud riigi raha läbi põletavad, ületab normaalse inimese kujutlusvõime. Nii peab ASi Pakterminal juhatuse esimees Aadu Luukas ainult õlgu kehitades Äripäevale tunnistama, et tal on piinlik, kuna ettevõtjad peavad üleval laiska valitsust, kes on andnud ametnikele liiga suure võimu.

Taolisest olukorrast välja-tulemiseks tuleb valitsusel rakendada karmimaid meetmeid, kuigi peaminister Mart Siimann on näidanud ennast mehena, kes naljalt oma kätt herilasepessa ei torka. Ometi on olemas ju ministeeriumide kantslerid, kes seni, tõsi küll, on mugavalt istunud riigiettevõtete nõukogudes jm, tagades sellega endale mugava äraelamise. Just kantslerid peaksid huvitatud olema sellest, et tagada oma haldusala efektiivne töö, vallandades vähetõhusaid ametnikke ja toetades võimekamaid.

Miks ka mitte võtta eeskuju Kanadast, kus 1998. aastal koondatakse 40 000 ametnikku ja antakse paljud ministeeriumide funktsioonid konkursi korras erafirmadele. Tööpuuduse leevendamiseks võtavad viimased endale kohustuse pakkuda oma ridades parimatele ametnikele ka tööd.

Kulude kärpimise variante on palju. Viimane aeg on vältida seda, et varsti on mõjuvõimsaim osa elanikkonnast ametnikud, kes pügavad suurenevate maksudega neid, kes pole veel riigipiruka juurde saanud ja mõlgutavad ametnike paradiisist väljarändamise mõtteid.

Hetkel kuum