6 aprill 1997

Mees kinkis naisele suvilakrundi

Läänemaal toimus Eesti suurim maaoksjon

Lääne maavalitsuse ettevõtlusosakonna juhataja Harri Erman teatas eelmisel kolmapäeval maavalitsuse saali kogunenutele, et kohe hakkab pihta seni suurim avalik suuline maaoksjon Eestis. Maavalitsus pani müüki üksteist maaüksust.

«Kuni 10 000 krooni maksvate maaüksuste juures pakume viiesaja krooni kaupa, 10 000--100 000 krooni puhul ja üle selle viie tuhande kaupa,» selgitab Erman oksjoni põhimõtteid. «Võite rohkem ka pakkuda, siis saame kiiremini läbi,» lisab ta. Seejärel võtab ta oksjonihaamri pihku ja alustab enampakkumist.

Noarootsi vallas Hara külas asuvat 4,3 hektari suurust krunti ihkab kolm pakkujat. Maatüki alghind on 5400 krooni.

Hind hakkab kohe tõusma. Selgub, et tegemist on magusa maatükiga mere ääres, kust ei asu kuigi kaugel ka president Lennart Mere suveresidents. Saali tagumises reas istub noormees, kes tõstab numbrit 13 järjekindlalt üles. Tallinlane Nikolai Ilmsoo võtab asja rahulikult ja tuleb mängu 14 000 krooni pealt.

Hind tõuseb veelgi. Esimest korda hõigatakse maha 33 000 krooni. Kaks tuhat krooni suurema summa juures takerdub oksjonipidaja korraks ja ajab hinna sassi. 38 000 krooni jääb lõpphinnaks. Maaüksuse saab 49aastane Nikolai Ilmsoo.

«Ostsin maatüki liiga kallilt,» tunnistab värske maaomanik pärast. «Naine on alati tahtnud mere äärde maad osta.»

Abikaasa Jekaterina räägib, et neil on kolm last ja viis lapselast. Üks laps elab praegu Soomes, üks Kanadas ja üks Tallinnas. «Nüüd saavad kõik mere äärde suvitama tulla,» sõnab ta.

Mere ääres puhub tuul ja koht on imeilus. Krundil seisab nõukogudeaegne valgeks lubjatud hoone jäänus. «Siin polegi vaja eriti midagi ehitada,» leiab Nikolai Ilmsoo. «Korralik katus ja aknad ette. Siis saab elada.»

Müüki läksid järgmised maaüksused. Abe Rahvusvahelise ASi omaniku Jüri Vipsi esindaja Rünno Sulg ostis ühe, 5,1 hektari suuruse maatüki alghinnaga 21 200 krooni. Saalisolijatel hakkab igav.

Järgmisele maatükile on mitu soovijat. Maaüksus on väike, kõigest 0,6 hektarit. Keegi ütleb, et see asub suurepärases kohas Roosta puhkeküla läheduses. Maatüki alghind on 25 700 krooni. Hind tõuseb 27 000 kroonini.

Pakkujaid on kaks, kohalik ärimees Arne Veske ja TTÜ magistrant Andres Krumme. Pakkumused tõusevad tuhande krooni kaupa. Lõplik hind jääb pidama 36 000 krooni juures. Maatüki saanud Arne Veske lubab sinna ehitada suvila.

Andres Krumme sai sellel päeval samuti maaomanikuks. Ta ostis 0,4 hektari suuruse maatüki, mille lõplik hind oli varasemate pakkumustega võrreldes soolane, 22 000 krooni. «Lootsin, et saan tasuda kogu summa EVPdes, nüüd selgub, et osa tuleb maksta sularahas,» on Krumme heitunud. «Kui ma selle mõttega harjun, hakkan väikest suvilat ehitama,» lisab ta.

Üks saalisolijaist tahab teada, miks ta ei saa kogu ostusummat EVPdes tasuda. Oksjonikomisjoni liige Helen Koppa Lääne maa-ametist seletab, et see tuleneb maareformi seadusest. «Te peate ise seadusega kursis olema,» teatab ta.

Üks oksjonil osaleja vastab, et ta on laudas tööl ja tal pole aega seadusi lugeda. Teine leiab, et paljud on pärast seda oksjonit pankrotis, sest nad said alles enampakkumise võitmise järel teada, et kogu ostusummat ei saa EVPdes tasuda.

Eestis on korraldatud üheksa piiranguteta avalikku enampakkumist. Suur osa maa-ametite töötajaid leiab, et maad peaksid saama kõik soovijad ja maaüksused tuleks lasta piiranguteta müüki.

Lääne maa-ameti juhataja Jüri Indus selgitab, et piiratud enampakkumisel ei saa osaleda abielupaarid, kelle keskmine vanus on üle kolmekümne või perekonnad ja üksikisikud, kelle kasvatada on alla kolme lapse.

Oksjonitest laekuvast rahast läheb pool riigile ja pool kohalikule omavalitsusele. Järgmine oksjon toimub Läänemaal 22. aprillil, kui müüki läheb kolm maatükki Lihula vallas ja kolm Noarootsis. «Lihulas ei taha keegi maad osta, seal pole presidenti,» hüüab üks naljahammas. Teine teab, et seal on maa rammusam.

Hetkel kuum