6 aprill 1997

Uued suunad ja muudatused logistikas

Poliitilised muudatused, tihenev konkurents, plahvatuslikult arenev tehnoloogia ja äritegevuse globaliseerumine toob kaasa strukturaalseid muutusi Euroopa majanduselus. See areng koos tõusva nõudmisega ettevõtte varade tootlikkuse järele annab kuju uuele logistilisele keskkonnale. Toodete turundus, uued tehnilised spetsifikatsioonid ja nõudmised, positsioon geograafilises konkurentsivõimes, tootmine ja jaotamine on põhjalikult muutunud.

Muutused omakorda mõjutavad otsuseid, näiteks: missugust turgu kasutada väravana, missugustele eksporditurgudele tähelepanu koondada ja missugust turunduse paigutuse ja tarneliinide strateegiat juurutada.

Tänu kõrge tootlikkuse logistika rakendamisele rohkemates ettevõtetes on veelgi täiustunud kunst olla konkurentsivõimeline ja sellisena püsida. Üha suurenevad ootused efektiivsuse, kliendile kohandumise ja rentaabluse osas.

Logistikast on saanud peamine parameeter ning see on, erinevalt uuest ja nõudlikumast mõtlemisest, uus suhtumine -- protseduurid ja organisatsioonilised muudatused, senini kasutusel olnud standardite ja terminoloogia pea peale pööramine.

Sellistele faktoritele nagu juhtaeg (aeg, mis kulub alates tellimuse saamisest kuni toote/teenuse kohaletoimetamiseni lõpptarbijale), üldised jaotuskulud, kvaliteedi juhtimine jpm pöörab üha rohkem tähelepanu mängu kõige olulisem osaline -- lõpptarbija. Rahvusvahelises konkurentsis osalevad ettevõtted peavad seetõttu pidevalt oma logistilist tegutsemist viimistlema, et kindlustada oma arengut ja parandada tarbijale pakutava kvaliteeti.

Analüüsid on näidanud, et firmadel, kes investeerivad terviklikesse logistilistesse lahendustesse, on üldiselt lühem juhtaeg ja madalamad logistilised kulud kui neil firmadel, kes vaid osaliselt logistika põhimõtteid rakendavad.

Sama tõdemus kehtib ka riikide kohta. Maad, mis logistiliselt kõrgel tasemel toimivad, on paremini ette valmistatud tarbijate nõudmiste rahuldamiseks nii lühema juhtaja, kulusäästliku varude täiendamise kui ka jaotamise ja kommunikatsiooni osas. Konkurentsivõimelise tegutsemise tähtsust rõhutab varude täiendamise strateegiate muutumine sagedasemate ja väiksemate kaubasaadetiste suunas.

See arengutendents paneb ühtlasi suuremaid nõudmisi transpordiettevõtetele, kellest loodetakse partnerit jaotusstrateegiate väljatöötamisel, mis omakorda suurendab survet üksikutele transpordifirmadele, jaotamisega tegelejatele ja teenuste pakkujatele.

Eesti jaoks on peamine küsimus majandusliku baasi olemasolu, et osaleda selles täiustuvas arengus ja pakkuda nõutavaid lisaväärtust loovaid teenuseid. Kas teadmine, huvi ja mõistmine vajaduste ja nõudluse osas on olemas? Kas Eesti tuleb toime, kas ta suudab oma atraktiivsust just logistika osas suurendada või on ikka veel aktuaalne «meie teame paremini»-sündroom?

Hetkel kuum