Teede- ja sideminister Raivo Vare sõidab 1995. a Volvo 850ga, mis kuulub ASile Tallinna Sadam. «Kehtib seadus, mille järgi on õigus anda riigivalitsemiseks vara tasuta kasutada,» selgitas teede- ja sideministeeriumi kantsler Ruth Martin.
Tallinna Sadama finantsdirektor Sandor Liive ei osanud seletada, miks on tasuta auto rentimine firmale kasulik. «Ju tal oli siis autot vaja. Ega need kulud ole üle mõistuse suured, mul on palju suuremaid võimalusi kulusid kokku hoida kui õnnetu ministri auto,» rääkis Liive. Küsimusele, mis kasu saab sadam auto rentimisest, vastas ta: «Mitte mingisugust.»
Sama kinnitas ka Pakterminali juhatuse esimees Aadu Luukas, kelle firma tumesinise 1989. aasta Volvo 760ga sõidab majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg.
Põhjust, miks rendileping tehti, Luukas enda sõnul ei mäleta: «lmselt mingi suur häda ministeeriumis oli, muidu poleks nii läinud.»
«Ei,» oli Hamburgi esmane vastus küsimusele, kas ta sõidab Pakterminali autoga. Saanud teada, et Luukas kinnitas vastupidist, lisas ta: «Mul lihtsalt oli selline võimalus kolm, neli aastat tagasi, miks seda peab...»
Rendisummat Hamburg avaldama ei soostunud, tuues põhjenduseks selle väiksuse. Luukase sõnul on rent ilma ekspluatatsioonikuludeta 750 krooni kuus.
«Asekantsleritele ei jätku nendest vahenditest, mis on majandusministeeriumi autode ülalpidamiseks ette nähtud,» põhjendas Pakterminalilt auto rentimist majandusministeeriurmi kantsler Margus Leivo.
Küsimusele, kas oleks võimalik saada ülevaadet kõigist rentimistest, vastas Leivo: «Maksuametile ja valitsusele niipalju kui kulub. Mina ei pea ajakirjandusele avaldamiseks andma mingeid andmeid.»
RASi Eesti Autokaubandus direktori Harri Liiva sõnul rendivad nad majandusministeeriumi haldusalasse kuuluvale Eesti Innovatsioonifondi riigiettevõtete ümberstruktureerimise fondile kuut autot. Kuu rendisumma kõigub 2500--3500 krooni piires.
Isikliku VAZ 2109ga, mille Leivo hiljuti maha müüs, ei ole kolleegid teda sõitmas näinud, küll aga uuema Toyota Land Cruiseriga. «Te võite seda kontrollida. Ma tean, mismoodi te ilmselt tahaksite, et see Jeep oleks minu oma, aga see ei ole minu oma. Sõidan küll hea meelega Jeep'iga, aga see pole ei riigi ega mingi allasutuse oma, see on kamba peale ning mina saan seda vahepeal kasutada, kõik,» kommenteeris Leivo.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Rein Ratase sõnul on ta Äripäeva lugedes aru saanud, et leht kipub hinnangutes üle võtma Adolf Hitleri kontseptsiooni: «Kui üks ideoloogia tunnistas terved rahvad ebasobivaks, siis teie leht on seda teinud ühe ametnike kategooria -- kantsleritega. Head ministrid tahavad elu edasi viia, aga kantslerid, juurikad, ei lase seda teha.»
«See on väga kummaline, äkki tulete vaatate ja sõidame koos, on see mingi erihuvi? Kas see on kellegi tellimus, milles on probleem,» kostis sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann küsimusele ministeeriumi autode kohta. Rahandusministeeriumi haldusosakonna juhataja Teet Jõerüüt viskas küsimust kuuldes toru hargile.
«Siseministeeriumi kantsler Jaan Toots kasutab autot tellimiskirja ja kokkulepitud renditasu kohaselt. Viimati sõideti Jeep'iga eelmise aasta novembris,» kommenteeris siseministeeriumi pressiesindaja Piret Mürk ajakirjanduse väiteid, nagu kasutaks Toots oma pere jaoks vaheldumisi kahte-kolme autot, mille juhtidele makstakse lisatasu.
Eelmise aasta augustis ütles peaminister Tiit Vähi, et valitsus hakkab korrigeerima ametnike autode arvu ja rahandusministeeriumis on valminud vajalik eelnõu. Eelnõu järgi oleks ametiautot omanud vaid minister, kantsler ja maavanem. Ministri auto võinuks maksta kuni 440 000 krooni, kantsleri ja maavanema auto 330 000 krooni. Projekt piiritles ka autodele tehtavad kulunormid ja läbisõidulimiidid.
Oma ametiautodest jäid ilma peaministri nõunikud Heido Vitsur ja Juhan Kivirähk ning sellega oli reform lõppenud. Nüüd, kaheksa kuud hiljem, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Aili Ohlau: «Rahandusministeeriumis välja töötatav valitsuse määruse eelnõu valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrast on teinud läbi järjekordse kooskõlastusringi ministeeriumides. Eelnõu valmimist on oodata lähiajal.»
Pool tosinat küsitletud kantslerit ei teadnud eelnõu kooskõlastusringist midagi. «Projektid, mis ringlesid, olid päris mõistlikult ette valmistatud, ent kui paberit enam ei tulnud, ei pidanud vajalikuks ka kaevama hakata,» meenutas haridusministeeriumi kantsler Georg Aher.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.