9 aprill 1997

30 pere eramurajoon

Raudalu elamurajoon hõlmab endas esialgsete kavade kohaselt 17 eramaja ning 12 ridaelamuboksi, majade juurde kuuluvate maatükkide suurus kõigub 700--1200 m² piires. Maju hakatakse ehitama sellel suvel.

Katri-Triin Gergents pidas Viljandi maantee äärse piirkonna eeliseks sääskede ning tuule puudumist, võrreldes mere äärde rajatavate eramurajoonidega, nagu Viimsi, Maarjamäe ja Tiskre. «Supluspiirkonda sinna ei kujune,» lausus ta.

Arhitekt Irina Raua projekteeritud Raudalu eramurajoon on projekti autorite sõnul mõeldud eeskätt keskklassile ning sealsed majad on seetõttu suuruselt tagasihoidlikud. Samal ajal kui Maarjamäele kerkima hakkav uus elamurajoon arvestab majade üldpinnaks 116--250 m² ning samas suurusjärgus on ehitatud ka maju Tiskres, mahub Raudalu majade üldpind 85--140 m² vahele.

Maarjamäel mai alguses kuni 230 mln kroonise maksumusega elamurajooni ehitamist alustava ASi Maarjamäe Maja direktor Peeter Raudnagel möönis, et Raudalu projekt pole oma asukoha tõttu Maarjamäest ja Tiskrest kindlasti halvem, kuna krundid tulevad kenasse männimetsa. «Probleeme võib seal tekkida infrastruktuuriga, kooli ja kauplustega,» märkis ta. «Kui nendes peredes on ka lapsi, siis saab nende koolitee päris pikk.»

Katri-Triin Gergents ei soovinud avaldada summat, mida AS Koger & Sumbergi Grupp eramurajooni ehitamisest teenida loodab.

Peeter Raudnageli sõnutsi on väikemajade ehitamisel suurte büroohoonete ning korterelamutega võrreldes väiksem rentaablus. «Suuremate hoonete puhul on efektiivsus suurem,» ütles ta. Raudnageli ütlusel arvestavad väikemajade ehitajad reeglina maksimaalselt 15-20% rentaablusega, mille sees on nii projekti arendusest kui ehitustöödest saadav tulu. ASi Koger & Sumbergi Grupp juhataja Andres Koger ütles, et Raudalu projektis on rentaablus siiski alla 10%.

Firma käive oli mullu 258 mln krooni, sellest 130 mln teeniti Tallinnas, 80 mln Viljandis ja 30 mln Pärnus.

Hetkel kuum