Statistika räägib selget keelt. Hollandi rahvamajanduse kogutoodang (RKT) suurenes eelmisel aastal 2,75% ning tänavu ja tuleval aastal prognoositakse kasvuks vastavalt 3% ja 3,3%. Suure osa majanduskasvust tagavad väikesed ja keskmised ettevõtted ning suured in-frastruktuuriinvesteeringud.
Aastail 1985--1994 on Hollandis töökohtade arv kasvanud aastas keskmiselt 1,8%, samal ajal kui Euroopas on see näitaja 0,4%. Töötute arv on veebruaris langenud 6,5 protsendile, ELi riikides keskmiselt on see 11%. Peale selle on Hollandis hakanud vähenema pikaajaline töötus.
Nagu näitab konsultatsioonifirma Towers Perin ELi ettevõtete uuring, ei ole Hollandi firmad teistest Euroopa firmadest paindlikumad palkade kehtestamisel, kuid see-eest on nad osavamad kulude vähendamisel ja nende toimimiseeskirjad on lihtsamad. Nii on muudetud Hollandis vallandamine suhteliselt hõlpsaks, kuid seejuures on püütud tasakaalustada ettevõtte paindlikku tegevust ja töötajate turvalisust.
Valitsus on kärpinud tööandjate maksu- ja sotsiaalkulusid ning hõlbustanud sotsiaalkindlustusmakse. Kokku on võimaldanud see vähendada töökulusid kuni kuus protsenti.
Peale selle saab iga firma, kes võtab tööle rohkem kui aasta töötuna olnud inimese, lisahüvitust, mille suurus on 31 950 Eesti krooni.
Uus tööaja seadus lubab tööandjal rakendada paindlikku tööajagraafikut senise traditsioonilise üheksast viieni tööpäeva asemel. Järjest rohkem firmasid rakendab nn autonoomselt tegutsevaid töötajate gruppe ning üha rohkem seostatakse töötajate palka firma tulemustega, mis on üleeuroopaline arengusuund.
Kui seni ei lasknud suured palgakulud tööandjal tööle võtta vähekvalifitseeritud ja väikese tootlikkusega töötajaid, siis nüüd on lubatud uutele töötajatele maksta alla minimaalpalga nii kaua, kuni nad saavutavad täistootlikkuse.
Holland on loonud riiklikus sektoris rahvusliku hõiveprogrammi, mille eesmärk on luua töökoht 40 000 kaua aega töötuna olnud või väikese haridusega inimesele. Samuti on katseliselt püütud otsetoetustega luua töökohti erasektoris. DI
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.