Eesti innovatsioonifondi, väikeettevõtluse krediteerimise fondi ja ekspordi krediteerimise fondi summaarsed halduskulud moodustasid 1996. aastal ligi neli miljonit krooni. Fondide summaarne laenuportfell oli ligi 111 miljonit krooni.
Halduskulude osas on teistel fondidel Randma sõnul põhjust eeskuju võtta innovatsioonifondist, kus laenuportfelli maht on ligi poolteist korda suurem kui ekspordifondil, kuid halduskulud olid kaks korda väiksemad.
Riigikontrolli häiris Randma sõnul aga kulutamine ekspordi krediteerimise fondis, kus halduskulud moodustasid kuni 7% laekuvatest summadest. Seejuures oli fondis põhikohaga töötava nelja töötaja keskmine töötasu üle 9000 krooni, mis ületab rahandusalal töötavate inimeste statistilise keskmise kuupalga 2300 krooni võrra.
«Vähemalt minu seisukohast on see üle mõistuse,» lausus peakontrolör Rein Randma.
Innovatsioonifondis oli keskmine kuupalk alla 5000 krooni ja väikeettevõtluse krediteerimise fondis 7000 krooni.
Majandusminister Jaak Leimann sõnas, et kuna tal alles on plaanis ekspordi krediteerimise fondi külastada ja ta pole tuttav ka riigikontrolli aktiga, ei oska ta halduskulude suurust kommenteerida.
Tema sõnul on suured halduskulud väikeste fondide probleem ja võib olla tasub taolised fondid liita. Leimann ütles, et kui jõustub ekspordi garanteerimise seadus, saaks ekspordi krediteerimise fondile juurde lisada garanteerimise rolli. «Sellega laieneb fondi tegevus ning raha kulutamine halduskuludeks on otstarbekam,» sõnas Leimann.
Kõiki kolme fondi juhib kuue- kuni üheksaliikmeline nõukogu, mis koosneb peamiselt kõrgetest riigiametnikest. Mõni neist osaleb mitme fondi nõukogus. Rahandusministri 1994. aasta määrusega saab nõukogu esimees kuni kolm alampalka kuus ja liikmed kaks ja pool alampalka.
Väikeettevõtluse krediteerimise fondi nõukogu esimees, Tallinna kaubamaja tegevdirektor Peeter Tohver ei osanud vastata küsimusele, kui palju ta töö eest nõukogus teenib. «Kindlasti ei tee ma seda tööd raha pärast,» rõhutas ta.
Ekspordi krediteerimise fondi tegevdirektori Gunnar Lambingu sõnul on põhjendamatult suurte halduskulude etteheitmine naeruväärne. «Ekspordi krediteerimise fondi aktivate tootlus eelmisel aastal oli võrreldav Hansapanga sama näitajaga,» kinnitas ta. «Oleks võimalik võtta tööle 20 inimest 3000--4000kroonise palgaga, aga usun, et see oleks riigile kahjulikum.»
Tema sõnul ei tunneta riigikontrolli töötajad panganduse ja rahanduse valdkonda piisavalt hästi, et selle üle otsustada. «Meie tegevaparaat töötab nõukogu kinnitatud kulude eelarve alusel ja kuludest on väga täpselt kinni peetud,» kinnitas Lambing.
Tema sõnul on fondil töö iseloomust tulenevalt kaks põhilist kuluartiklit: transpordikulu ja töötasu, kuna projekte on üle Eesti ja nende jälgimine nõuab püsivat ettevõtete külastamist.
Riigikontrolli arvates oli kolme fondi ühine taunitav tendents suurte summade hoidmine pangas. Innovatsioonifondi arvel seisis möödunud aasta lõpus 10,7 miljonit krooni, väikeettevõtluse krediteerimise fondil 13,4 miljoni krooni ja ekspordi krediteerimise fondil 9,6 miljonit krooni.
«Sisuliselt on need sihtotstarbel kasutamata summad,» märkis Rein Randma. «Meie arusaamist mööda näitab see fondide ja fondi nõukogude ebarahuldavat tegevust.»
Gunnar Lambing sõnas, et möödunud aasta detsembri alguses, kui riigikontroll oma kokkuvõtteid hakkas tegema, oli just laekunud suur summa fondi arvele ja oli võimatu seda samal hetkel ära jagada.
Lambing lükkas ümber ka riigikontrolli etteheited ekspordi krediteerimise fondi ühele töötajale avansi andmise kohta sõiduauto ostmiseks. Autot kasutatakse töösõitudeks ja tuli odavam toetada autoostu kui see liisida.
Väikeettevõtluse krediteerimise fond oli nõukogu sanktsiooniga ostnud kaks sõiduautot.
«Miks need sõiduautod seal peaks olema,» imestas Rein Randma.
Fondi nõukogu esimees, Tallinna kaubamaja tegevdirektor Peeter Tohver põhjendas, et autode ostmise kiitis nõukogu heaks, kuna töötajad vajasid neid maakondadesse sõitmiseks. Autod polnud Tohveri sõnul uued.
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.