15. aprill 1997
Jaga lugu:

Kas on põhjendatud kontrolliakti salastamine?

Mis salastatusse puutub, siis meie lähtume alati põhimõttest, et mida avalikum, seda parem.

Tavaliselt need salastatud asjad jõuavad veel kõige suurema avalikkuse ette ja juhtub seda, et kuidagi väändunult ja pahupidi. Mida vähem salastada, seda paremini asjad tegelikult minema hakkavad.

Nii palju kui mina näen, mis toimub keskpangas, on minu isiklik arvamus, et seal ei olegi midagi salastada ja seal ei ole ka midagi tuhnida. Inimesed teevad seal korralikult tööd. Ma arvan, et selle kontrolliakti salastamine on mõne persooni probleem.

Salastamine on märk ebakindlusest. Tõenäoliselt nii kontrollijate kui ka kontrollitavate ebakindlusest. Kui täpselt ei valda teemat, siis ei taha kuskilt vastu pead saada ja siis katsutakse kuidagi nurga taga ja vaikselt asi ära teha.

See salastamine on minu arvates väiklane ja halb mäng. Vaadake, kuhu on jõudnud Eesti majandus võrreldes naabritega, kes alustasid samalt tasemelt ja põhiliselt on see keskpanga teene.

Maailmakodanikuna ma ei näe erilist vajadust salatsemiseks. Kui lähtutakse isiklikest või parteipoliitilistest ambitsioonidest, siis võib salatsemine küll kellegi jaoks vajalik olla. Sellega tehakse aga asi tavaliselt halvemaks.

Asi algas sellest, et 1996. aasta 5. märtsi riigikogu otsus sisaldas juba iseenesest seda salastatuse nõuet. Teine põhjus oli selles, et kontrollimiseks esitatud panga materjalid, olid valdavalt salajased. Meie olime kohustatud sellest kinni pidada.

Ühiskonnas peavad kõik rahaasjad olema üldiselt läbipaistvad. Kontrollimatuid sfääre ei tohi üheski riigiasutuses olla. Võivad olla küll mingisugused ärilised tehingud ja lepingud, mis võib-olla ei kuulu avalikustamisele. Mis puudutab suhtumist Eesti Panga probleemistikku, siis siin on minul soov, et riigikogu reguleeriks, millised on ikkagi riigikogu volitused Eesti Panka kontrollida, et ära hoida mitmetpidi tõlgendusi.

Riigikogu võib vastu võtta mingisuguse õigusakti või klausli, andes riigikontrollile õiguse otsustada materjalide salastatuse üle vaatamata sellele, kes millise salastatuse astme neile määras. Selline asi on olemas paljudes riikides, et riigikontrolöril on õigus võtta vastu otsus materjalid avalikustada, kui ta leiab, et need oma sisult ei kujuta panga- ja riigisaladust. Minule sellist õigust antud ei ole.

Kui Eesti Pank soovib kontrolli tulemusi avalikustada, siis see on tema õigus. Eesti Panka ei takista materjalide avalikustamisel see, et riigikontroll on kuulutanud need salajaseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum