17. aprill 1997
Jaga lugu:

Pangad karmistavad oma sisekontrolli

Hansapanga sisekontrolli osakonna juhataja Aivo Adamsoni sõnul peab sisekontrolli tõhustamine algama selgitustööst panga töötajate hulgas, et nad oleksid hoolsamad ja väldiksid võimalikke pangasisesest tegevusest tingitud kahjusid. «Seevastu ei saa me kliendiga seonduva kontrolliga liiga kaugele minna, kuna see peletaks meist kliendid eemale,» lisas ta.

Adamsoni sõnul on võimalik korralikumalt kasutada rahvusvaheliste ülekannete süsteemi SWIFT, mille kaudu läks Hansapangast 1996. aastal ekslikult teele ligi kolm miljonit krooni. Tänaseni on see summa kadunud ja raha tagasisaamiseks on pank pöördunud rahvusvahelise kohtu poole.

Ühispanga sisekontrolli osakonna juhataja Ülle Pärna sõnul on Ühispanga kahjud olnud seni väikesed, kuna Ühispank pole liitunud elektroonsete infosüsteemidega. Tema sõnul läheb aga Ühispank 1997. aastal üle reaalajas arveldamise süsteemile, millega kaasnevad samasugused riskid nagu Hansa- ja Hoiupangal.

Aivo Adamsoni sõnul vahetavad pangad nn musta nimekirja, kust on võimalik saada infot pahatahtlike laenuvõtjate ja varastatud passide kohta.

Hansapanga sisekontrolli osakonna andmetel sai pank 1996. aastal mitmesugust liiki pettustest 4,8 miljonit krooni kahju, millest on tagasi saadud 898 000 krooni. Ära hoiti pettusi 9,2 miljoni krooni väärtuses.

1995. a suutis Hansapank ära hoida vaid 1,2 mln krooni eest pettusi ja kogukahju oli 8 mln krooni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum