20 aprill 1997

Võlaõigusseadus kooskõlla

Mitu aastat koostatud võlaõigusseadus läheb lähinädalail kooskõlastamisele ministeeriumidesse. Seadust koostava justiitsministeeriumi töögrupi juht Villu Kõve prognoosis, et ärisuhteid ja -lepinguid hakkab võlaõigusseadus mõjutama 1999. a.

«Väga palju muutub võlaõigusseadusega teoreetiliselt, aga praktikas vähe,» iseloomustas Kõve seadusest tulenevaid muutusi.

Kõve tähtsustas seaduse üldosas tarbijakaitset tüüplepingute vastu, mis lähtub ELi normatiividest. Teiseks on tema sõnul oluline, et seadus lisab võimalusi tõestada ärikokkulepete olemasolu.

Seaduse ees hakkab võrdselt kirjaliku leppega maksma suuline kokkulepe. «Eelkõige peaks see puudutama selliseid lepinguid, mis väärtpaberiturul toimivad praegu isevoolu,» lisas Kõve.

Üks oluline muutus on eellepingu muutmine kohustuslikuks.

Selgemaks ja karmimaks lähevad nõuded käenduse ja garantiide andmise osas. Kõve sõnul nõuab seadus, et see, kes annab välja garantii, on igasuguste vastuväideteta kohustatud seda alati maksma.

Seadus paneb paika viivise olemuse. Eelnõus ei ole selleks kindel protsent põhisummast, vaid suhe pankade hoiuste ja laenude protsentidest.

Võlaõigusseadus koosneb kahest osast -- üld- ja eriosast. Praegu saadetakse kooskõlastamisele üldosa. Mitmesuguseid lepinguid, näiteks müügi-, üüri-, töö-, kindlustus-, laenulepingut, sisaldav eriosa on pooleli. «Kogu seaduseelnõu peaks sel aastal siiski riigikokku jõudma,» märkis Kõve.

Justiitsministeerium otsustas, et võlaõigusseadusele lisatakse töölepingu osa, mis võetakse välja tööseadustikust ja mille esialgne variant on samuti juba valmis. ÄP

Hetkel kuum