21 aprill 1997

Riskifondide otsinguil

Äripäeva indeksi fond on riskifond ja Hansapank on riskimajanduse lipulaev.

Nii võib järeldada läinud nädalal Tallinna väärtpaberibörsi ja fondihaldurite liidu ettepanekust muuta investeerimisfondide seadust, tuues sinna riskifondi mõiste. Avalduse tegijate hinnangul suurendab see, et uue investeerimisfondide seaduse kohaselt võivad fondid senise 10% asemel paigutada ühe emitendi väärtpaberitesse kuni 25% vahenditest, oluliselt fondide potentsiaalset riskiastet.

Seaduseparanduse järgi oleks Äripäeva indeksi fondil kohustus nimetada ennast riskifondiks, kuna seal on Hansapanga aktsiad esindatud 36,1 protsendiga ja Hoiupanga aktsiad 15,1 protsendiga.

Äripäeva arvates on ettepaneku tegijad probleemile poolikult lähenenud. Seaduseparandajate ettepanekus on vaadatud ainult ühte riski -- emitendiriski. Erinevalt teistest fondidest ei võta Äripäeva indeksi fond endale voli oma äranägemise järgi investorite raha laiali paigutada.

Kui Äripäeva indeksi fondil on paigutusrisk väike ja emitendirisk suur, siis teistel fondidel on see vastupidi. Ja kes julgeb pea anda, et riskifondid pole hoopis need, kes paigutavad oma vahendeid küll 5% kaupa, kuid paljudesse segastesse aktsiatesse. Kas näiteks fond, kes jagab vahendid punktuaalselt 5% kaupa Venemaa ettevõtete aktsiatesse, on vähem riskantne kui ÄP indeksi fond, mis on investeerinud 36% rahast Hansapanga aktsiatesse.

Investeerimisfondide seaduse mõte on kaitsta investoreid. Seadus peab tagama, et kogu süsteem oleks läbipaistev.

ÄP indeksi fondi loomine ja tegevus on üks atribuut riskide vähendamisel. Äripäeva indeks on justkui väike mudel Eesti majandusseisust. Fond investeerib oma vahendid väärtpaberitesse, järgides investeerimispiirangut, mis on sätestatud Äripäeva aktsiaindeksi arvutamise reglemendis.

Indeksisse saavad kuuluda vaid börsisüsteemis kaubeldavate ettevõtete aktsiad. Selleks et kandideerida indeksi koosseisu, peab ettevõtte turuväärtus (aktsiate hind korrutatud nende hulgaga) ületama vähemalt 100 miljonit krooni ja aktsia peab olema piisavalt likviidne. Seejärel koguneb Äripäeva toimetajatest koosnev komisjon, kes otsustab ühe või teise ettevõtte Äripäeva indeksi koosseisu arvamise. Millise osakaalu mõni ettevõte indeksis saab, sõltub ainult selle ettevõtte turuväärtusest. Ei ole midagi parata, et Hansapank moodustab kolmandiku kõigist Eesti avalikest ettevõtetest.

Kuna Äripäeva indeksi fond on Eesti majanduse väike mudel, on ainukeseks riskiks üldine Eesti majanduse risk. Kui ikka Hansapanga aktsia hind kukub, siis väheneb ka ÄP indeksi fondi osaku väärtus.

Samas ei ole Äripäeva arvates erilist mõtet rääkida seadusest, mis tagaks turu korrastatuse ja investorite turvalisuse suurenemise, kui väärtpaberituru regulaatormehhanismiks loodud väärtpaberiinspektsioon ei ole oma ülesannete kõrgusel ja laseb läbi aktsiaemissioone, mis pehmelt väljendudes vääriksid veidi paremat kontrollimist.

Praegustes tingimustes ei ole riik oma ülesannetega hakkama saanud. Toimetuse arvates võiksid börsil noteeritud ettevõtted toetada väärtpaberiinspektsiooni tegevust, võimaldades nii institutsiooni etteotsa palgata pädevamaid väärtpaberispetsialiste. See on veel üks võimalus investorite turvalisust suurendada.

Hetkel kuum