22 aprill 1997

Eestlasele meeldib Lätimaal raha teha

«Usun, et viie aasta pärast on Riia olulisem finantskeskus kui Tallinn,» põhjendab Läti pealinnas asuva rahvusvahelise majanduskooli õpilane otsust investeerida sealsetesse väärtpaberitesse. Taavi Lepmets ütleb, et Lätis on palju perspektiivseid ettevõtteid ja kiidab peaminister Andris ?kele kabineti jõulist erastamisprogrammi. Läti erastamisagentuur peab kõigi riigiettevõtete erastamisega ühele poole saama hiljemalt järgmise aasta lõpuks.

Lepmets investeeris koos teiste Riias tegutseva Stockholmi majanduskooli tudengitega Hansapangalt kingiks saadud 1000 latti (üle 23 000 krooni) võrdsetes osades Kaija kalatehasesse, Daugavpilsi ketitehasesse, Lode telliskivitehasesse, Hansapanga ja Leedus asuva tööstusettevõtte Kuroaparatura aktsiatesse. «See on meie õppeportfell, mille alusel vaatame, kuidas ettevõtted käituvad,» selgitab Lepmets. «Kõige rohkem investeerisime Lätti ja Leetu.»

Raha paigutamisel tegid Balti riikide parimat majandusharidust omandavad tudengid valiku lähtuvalt õpitud teadmistest.

Investeerimine on kogemuste saamise kõrval ka Lepmetsa palgaline kohustus Hansapangas. Kaks ja pool aastat tagasi läbis ta Eesti kõrgema kommertskooli tudengina edukalt Hansapanga finantsanalüütiku konkursi ja töötab juba kaks aastat majanduskooli kõrvalt pangas aktsiaanalüütikuna.

Lepmetsa sõnul on Lätis seni erastatud õige vähe ettevõtteid ja riigi osalus sisemajanduse kogutoodangus on Balti riikidest kõige suurem. Sellest tulenevalt on Lätis erastamisvõimalusi rohkem ja on lootus väärtpaberiturul suuremat kasumit teenida, lisab ta. Näiteks Kaija kalatehase aktsiad maksid aasta tagasi erastamise ajal 4--5 santiimi (umbes 1 kroon), praegu on aktsia hind tõusnud 2,56 latini (60,5 krooni).

«Lätis saab ettevõtted odavalt kätte erastamisväärtpaberite eest, ent tuleb arvestada, et nende sertifikaatide liigutamine on palju kulukam kui Eestis,» ütleb Lepmets. Tema sõnul on Lätis täpselt teada turul olevate erastamisväärtpaberite arv. Lahtine on vaid see, milliseid ettevõtteid rahvale jagatud sertifikaatide eest erastatakse.

Läti on paljude arvates imedemaa ja seal soovib kanda kinnitada suur osa edukaid Eesti ettevõtjaid.

Eesti ettevõtete invasioon Lätisse vallandus pärast eelmise aasta kevadet, kui Hansapank ostis 130 miljoni krooni eest kõik Läti-Iiri kapitalil põhinenud Deutsch-Lettische panga aktsiad. Tänaseks on Tallinna Pank omandanud viiendiku Saulese panga aktsiatest ja Riia rahaturgu sihivad ka Ühispank ning Hoiupank.

Lätis tegutsevad suurematest Eesti firmadest veel näiteks turvafirma ESS, rõivatootja Baltika, reklaamifirma Age, Seesami kindlustusfirma, investeerimisfirmad Hansa Invest ja Talinvest ning kinnisvarafirma Arco Vara.

«Eesti kapitali huvi Riias on peamiselt lühiajaline ja spekulatiivne. Eesti kapital hüppab ühest kohast teise,» leiab Lepmets. Tavaliste investeeringute puhul on aastane tootlus nii Riias, Vilniuses kui Tallinnas keskmiselt 22 protsenti, väidab ta.

«Minu arvates on Balti pankade kasvupotentsiaal suur, kuna Balti riikide suhteliselt väikestel ettevõtetel on raskem hankida raha rahvusvahelistelt turgudelt kui kohalikest pankadest,» ütleb Lepmets. «Seetõttu võimendub majanduse kasv kohalikes pankades. Minu arvates on näiteks Läti Unibankal meeletu kasvupotentsiaal.»

Läti suurima panga Unibanka aktsiate tootlus oli eelmisel aastal 33 protsenti ja need moodustavad ka suure osa Taavi Lepmetsa isiklikust investeerimisportfellist.

Börsiindeksit ei saa investeerimisotsuste tegemisel järgida, kuna indeks sisaldab väga erinevaid ettevõtteid, teab Lepmets. Kui Tallinna börsi indeksis on esindatud peamiselt pangad, siis Lätis Unibanka ja mõned väiksemad tööstusettevõtted.

Riia börs alustas tegevust juba 1993. aasta detsembris, kuid see pole seni täishoogu sisse saanud. Börsi põhinimekirjas on noteeritud kolme ettevõtte aktsiad ja 1,5 miljoni kroonine päevakäive on naeruväärne võrreldes Tallinna börsi 60 miljoni kroonise käibega. 26aastane Riia börsi president Uldis Cerps leiab, et nende börsi väike käive on tingitud teistsugusest toimimismehhanismist kui Tallinnas. Tallinna börsil on määrav aktsiate hetkehind, Riias panevad turu liikuma esitatud ostu- või müügitaotlused. Suuri ostu- või müügipakkumusi tuleb Riias ette harva, tunnistavad börsitöötajad.

«Meie põhiülesanne on arendada järelturgu,» räägib Cerps. «Näiteks praegu fikseerime hinna vaid üks kord päevas, tulevikus on plaanis seda teha kaks korda päevas.» Ta leiab, et Riia taotluspõhine väärtpaberiturg on kasulikum väikeinvestoritele, kes ostavad ja müüvad väikseid aktsiakoguseid.

«Kes on ühe või teise ettevõtte aktsionär, saame teada alles siis, kui toimub ettevõtte aktsionäride üldkoosolek,» tunnistab Läti väärtpaberite keskdepositooriumi president Martin? Rik?is. Tema sõnul ei asu aktsiaregister mitte depositooriumis, vaid laiali erinevate väärtpaberivahendajate juures.

Börsil noteeritud ettevõtte üldkoosoleku päevaks peatatakse aktsiatega kauplemine ja pärast seda teatavad kõik maaklerid ning pangad, kui palju ja kes on omandanud ühe või teise ettevõtte aktsiaid, selgitab Rik?is väärtpaberituru protseduure. Ettevõtete suuremad aktsionärid avalikustab keskdepositoorium pärast aktsionäride üldkoosolekuid.

Rik?ise sõnul pole üldkoosolekute vahelisel ajal võimalik täpselt öelda, kui suures osas on Läti ettevõtetes esindatud väliskapital ja kes on börsil noteeritud ettevõtete aktsionärid. Börsi juhi Uldis Cerpsi hinnangul on Riia börsi põhinimekirjas oleva kolme ettevõtte aktsiatest umbes kolmandik välisaktsionäride käes.

«Oleme alustanud tööd Eesti keskdepositooriumiga, et Läti investorid saaksid Riias juurdepääsu Eesti väärtpaberitele ja vastupidi,» ütleb Martin? Rik?is. Tema sõnul jõustub koostöö Eesti väärtpaberite keskdepositooriumiga 1. juulil. Alates sellest kuupäevast peaksid Läti ettevõtete aktsiad jõudma Tallinna börsile.

«Selle idee teostamine nõuab paljude tehniliste protseduuride täitmist,» tunnistab Rik?is. Tema sõnul on selline koostöö Ida-Euroopas ainulaadne ja peaks lihtsustama lätlaste investeeringute tegemist Eesti ettevõtetesse.

«Läti investeeringud Eestisse on praegu nullilähedased,» tunnistab Uldis Cerps.

«Mina võtaksin kõigepealt Leedu aktsiaid, kuna enamik nendest on alla hinnatud,» arutleb Riia börsi president, kuhu võiks oma raha paigutada. «Ka mõned Venemaa aktsiad on väga soodsad, möödunud aastal oli see väga hea investeering,» lisab ta.

Hetkel kuum