23. aprill 1997
Jaga lugu:

Autohüvitus

Algselt üsna radikaalsel, nüüdseks algupärasest projektist tunduvalt tagasihoidlikuma ilme saanud valitsuse autoreformikaval näib igal juhul üks positiivne tagajärg ka maksumaksjale olevat. Nimelt tunnetab nüüd ametiautodest ilma jääv ametnikkond lõpuks omal nahal ja rahakotil, mida tähendab juba aastaid endiselt 500 kroonil püsiv kompensatsioonimäär isiklikku autot töösõitudeks kasutavale kodanikule. Seda olukorras, kus näiteks kütuseaktsiis on pidevalt tõusnud ja aastaks 2002 veel kolmekordistub.

Peaministri nõuniku Heido Vitsuri ja rahandusministeeriumi teatel ongi kavas kompensatsioonimäära tõsta. Kuuldavasti kaks-kolm korda ja esialgu kindlasti ametnikele. Kas muudatus laieneb ka erasektorisse või loobutakse üldse maksimaalse kompensatsioonimäära kehtestamisest, ministeerium veel kaaluvat.

Ükspuha, kas autohüvituse suurenemine sätestatakse mais riigikokku jõudva tulumaksuseaduse muudatusega või valitsuse määrusega, on ta igal juhul kauaoodatud rõõmusõnum. Seda juhul, kui loobutakse arusaamatust ideest suurendada autohüvitust vaid ametnikele. Mitte ei saa aru, mis loogika alusel on ametniku ametisõit riigile ja rahvamajandusele kasulikum ja seega hüvitusväärsem kui tavatöötaja oma.

Isegi komandeeringutealane ja esinduskulusid puudutav määrustik, mis huvitaval kombel on suutnud üsna hästi aja ja elukallidusega sammu pidada, kehtib kõigi jaoks. Autohüvituse piiritlemine vaid ametnikeringiga aga oleks küünilisuse musternäide, mille sarnast annab otsida.

On asju, mis ei muutu -- vaba langemise kiirendus, ringjoone ümbermõõdu suhe diameetrisse ehk pii ja 500kroonine autokompensatsioon, kirjutas Äripäev suvel. Näib, et mõned konstandid siiski võivad muutuda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum