27 aprill 1997

Kes on tegelikkuses ebatäpne?

Meie arvates on kohatu, et «Hoiupanga väikeaktsionär», kes juhuslikult on ka konkureeriva audiitorfirma juhtfiguur, avaldab pärast Hoiupanga aastaaruandega põgusat tutvumist ultimatiivse tõena oma nägemuse sellest, kuidas pank oleks pidanud oma aastaaruannet koostama. Igal investoril võib vahel tekkida küsimusi mõne bilansirea kohta. Tavaliselt loetakse siis asjakohaseid selgitusi aastaaruande lisades või kui sellest ei piisa, pöördutakse aruande koostaja või seda auditeerinud audiitorfirma poole. Kahjuks ei ole hr Volt vaevunud seda lihtsat moodust kasutama ja on meie arvates tekitanud põhjendamatut arusaamatust Eesti Hoiupanga aktsionäride seas.

Vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse (ERS) §18 lõikele 4 on «raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust». Õige ja õiglase finantsolukorra kajastamisel tuleb ERSi kohaselt tugineda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Rahvusvaheliste raamatupidamise standardite (IAS) komitee Londonis on aastaid tegelenud IASi täiustamisega selleks, et anda investoritele tõesem pilt ettevõtte finantsolukorrast. Seetõttu järgivad Eesti pangad valdavalt IASi nõudeid. Artiklis esitatud väide, et ERSi järgi tuleb kogu ümberhindluse reserv kanda jaotamata vaba omakapitali, on vastuolus IAS 16 §§39--41 nõuetega.

Väidame, et Eesti Hoiupanga 1996. a raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt panga finantsolukorda ja majandustegevuse tulemust ja on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste raamatupidamise standarditega.

Hetkel kuum