Juba 1996. aasta 1. jaanuaril hakkas kehtima valitsuse seadus, mille kohaselt ei tohi kantsler ja asekantsler olla üheski muus riigi- ega omavalitsusametis ega kuuluda tulundusettevõtte alaliselt tegutsevasse juht-, kontroll- või revisjoniorganisse.
Sellest hoolimata kuulub ka praegu rahandusministeeriumi asekantsler Peep Lass Moe piiritusetehase, Eesti Põlevkivi ja Liviko nõukokku; majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi nõukokku; teede- ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmet Eesti Merelaevanduse nõukokku; teede- ja sideministeeriumi asekantsler Väino Soonike Tallinna Sadama nõukokku jne.
«Kas siis ikka on kusagil veel kantslereid ja asekantslereid? Nad ei tohi seal olla! Minul ei mahu ka pähe, kuidas see võimalik on,» vastas justiitsminister Paul Varul tippametnike haldusnõukogusse kuulumise kohta.
Tema sõnutsi peaksid ministrid tagama, et nende kantslerid ja asekantslerid riigiettevõtte nõukogusse ei kuuluks: «Imelik oleks hakata nüüd lasteaiakasvatajat veel ministritele mängima.»
Riigikontrolli peakontrolöri Rein Randma sõnul on ta saatnud majandusministeeriumile märgukirju kantslerite ja asekantslerite viibimisest nõukogudes, kuid tagajärgi sellel ei ole olnud.
Eksmajandusminister Andres Lipstoki sõnul on asekantslerite kuulumine riigifirma nõukogusse seadusega vastuolus. «Kes aga veel riiki majandusministeeriumi poole pealt energeetikas esindama peaks kui mitte Hamburg. Ta on ikka kõige kompetentsem esindama riigi huve,» lisas Lipstok samas.
Varuli sõnul on aga valitsuse seadus pannud teadlikult piiri, et riigiettevõtte nõukogus ei oleks inimene, kes selle küsimusega peab oma ministeeriumi valitsemisalas nagunii tegelema.
Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmet jäi siiski seisukohale, et tema merendusküsimustega tegeleva asekantslerina on kõige kompetentsem kuuluma Eesti Merelaevanduse nõukokku, mistõttu tuleks seadust korrigeerida ja lubada asekantsleril nõukogus osaleda ja selle eest tasu saada.
Tasustamiskorra riigiettevõtte nõukogusse kuulumise kohta kinnitas rahandusminister mullu 4. oktoobril, kaks päeva pärast seda, kui Äripäev kirjutas sellekohase korra puudumisest. Näiteks kui äriühingu töötasustamisfondi suurus kuus on üle 1,5 mln krooni, saab nõukogu esimees tasu neli ja liige kolm miinimumpalka. Seega vastavalt 3380 ja 2535 krooni.
Umbes pooled riigiettevõtete nõukogude liikmetest on ministeeriumide osakondade juhatajad, kantslerite abid või nõunikud, kelle puhul pole lisatasu maksmine seadusega üheselt määratletud.
Nimelt ütleb avaliku teenistuse seadus, et riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorganisse kuulumise eest riigiametnikule eritasu ei maksta. Ent riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus ütleb, et riigi esindajad äriühingu nõukogus on riigiametnikud ja/või teised asjatundjad ning nende töö tasustatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras. Korra kehtestaski rahandusminister eelmise aasta 4. oktoobril.
«Avaliku teenistuse seadust ma klassifitseerin kui seaduseandja apsu,» lausus Rein Randma riigikontrollist. «Saan ka konstateerida, et vastuolu on olemas, aga riigikontroll ei saa nõuda, et nõukogu liikmeid ei tasustataks.»
«Ametnik ei lähe jooksma, leping peos, et me peame selle ära lõpetama, see peaks olema ikka omaniku küsimus,» lausus Moe piiritusetehase jurist Enno Harmipaik.
Rakvere piiritusetehase juhi Sven Preesi sõnul on nõukogu liikmete tasu ja töö maht proportsioonist väljas: «Väiksemas firmas on nende osatähtsus suhteliselt väike, samal ajal tasu piisavalt suur, kui mitte ütelda liiga suur selle töö eest,» märkis ta.
«Paljud seadused näevad ette: ei tohi, ei saa, ei või, aga midagi ei juhtu, kui ikkagi on,» kommenteeris vandeadvokaat Andres Hallmägi. Tema sõnul on nüüd küsimus selles, kas need haldusnõukogud on oma koosseisult tühised, või kui nad on ebaseaduslikult tasu saanud, kas siis nende otsused on tühised?
Minuni jõudsid täna needsamad küsimused ning ma tellin ekspertidelt neile vastused, lausus majandusminister Jaak Leimann eile.
Seotud lood
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele