28. aprill 1997
Jaga lugu:

Tollimeelsed farmid hoiatustest ei hooli

Vastab lihaühistu Viru juht Urmas Laht

Lihatöötlejad pole siiani pidanud piinlikkust tundma, sest nad on turul dikteerinud just nii, nagu neil vaja. Esimest korda näevad nad midagi, mis ei ole neile meelepärane. Nüüd nad siis otsivadki neid nõkse nagu «lihatarbine väheneb» ja «kõik läheb kallimaks».

Ma ei ole nendega päris ühel meelel. Kui me praegu pakuks lihakombinaatidele liha, siis öeldaks meile, et ei, neil on liha piisavalt. Aga kui me saaks neile odavalt müüa, siis nad ostaksid.

Praegu tundub mulle, et lihatöösturid näevad, et nende elu läheb problemaatilisemaks, sellepärast nad selle avalduse ka kirjutasid. Kui nad ütlevad, et 30% tollide tõttu tõuseb toodagu hind 17%, siis toodangu hind tõuseb ainult nendel tööstustel, kes impordivad üle 50% liha.

Rakvere lihakombinaat pakub 25 krooni ehk 1.50 odavamalt kui muidu. Meie tahaksime müüa kilohinnaga 26 krooni või 26.50.

Liha pakutakse väiksematele tööstustele. Hindades lepitakse kokku ja selles osas, milles kokku ei lepita, ollakse sunnitud viima Rakveresse.

Siis ütlebki Rakvere, et hind on selline, et kui tahate siis me võtame, kui ei taha, siis ärge tooge meile. Oleks tarvis vastu võtta monopoli seadus, mis ei laseks sellisel turuvaldajal dikteerida.

Tooraine osas ma ei tea. Kui pidasime jaanuaris läbirääkimisi, siis ütles Rakvere lihakombinaat, et nemad on selleks aastaks planeerinud 25% sealiha importida, ükskõik kas elusalt või rümpadena. Me saime sellest aru kui survemeetodist tootjale.

Väiksemad lihatööstused on aga mõnes mõttes Rakverest sõltuvad. Kui Rakvere ütleb, et ta ostab liha kokku 26 krooniga, siis väiksem lihatööstus ei ole suuteline ostma üle 26.50, sest siis ta ei ole hinnaga konkurentsis.

Tekibki surnud ring. Lihatööstur ütleb, et Eestis pole nii palju liha, et ainult sellest toodangut teha. Lihatootja aga ütleb, et tal pole liha kuhugi müüa.

Soome sealiha hinna määratleb ära lisaks kombinaadist saadavale ka see, mis tuleb abirahana. Kui toetuse osatähtsus on praegu kilo pealt kümme krooni, mis on protsentuaalselt üks kolmandik, siis on neil võimalik Eestimaa turule tulla selle odava lihaga.

Samas teame, et Euroopa Liidu toetus sealihale hakkab Soomes vähenema. Kui soomlastel saab otsa abiraha, ostame teiega selle sama vorstitüki poest märksa kallimalt.

See, et nende konkurentsivõime läänes väheneb, on nende probleem. Mismoodi konkurentsis püsida, seda peavad nad ise mõtlema. Et me mujal riikides naerualusteks muutuksime, ma ei usu.

Ei usu, et riik, kes kaitseb oma kodanikke, muutuks teiste riikide ees naeruväärseks. Pealegi ei hakka liberaalne maine kaduma veel ühe sealihatolli tõttu.

Esiteks on mul heameel kuulda, et me oleme sealiha eest suutnud niipalju seista, võib-olla hakkame järgmisel aastal sama hästi seisma ka veiseliha eest. Ilmselt on seakasvatajad osanud oma asju paremini läbi mõelda ja probleeme ka selgeks teha.

Mis puudutab küsimust tollide kehtestamise kohta ainult sealihale, siis kindlasti tuleks läbi kaaluda ka tollide kehtestamine valmistoodangule.

Ja kui lihaliit teeb täna oma ettepanekuid, et ka valmistoodete osas oleks võimalik regulatsioone kasutada, siis miks mitte.

Ega me ei küsi ju raha. See, et tollid kehtestatakse, on tururegulatsiooni mehhanism, see raha ei tule ju seakasvatajale.

Siin tuleb alustada kaugemalt. Kui sa täna pead 100--1000 siga ja teed kogu töö ise ära ning endale palka ei maksa, siis sa tuled toime. Mina hakkasin sigu pidama juba 80ndatest aastatest, pidades 1987. aastal ligi 200 siga aastas muu töö kõrvalt.

500--1000pealises farmis, mis praegu on kellelgi muu töö kõrvalt, ei arvestata reeglina oma tööd.

Kui me aga maksame maksud korralikult ära ning müüme liha mitte turul, vaid realiseerimie tööstustele, siis pilt muutub.

See sponsori sõna on väga ajakohane, sest siiani on seakasvataja lihatööstust spondeerinud, müües liha alla tootmise omahinna.

Kui lihatootjad ka leiaksid endale sponsorid, siis ei peaks need sponsorid, juhul kui tuleb jätkata tootmist alla omahinna, kaua vastu.

Vaadake siin ei oska ma midagi öelda, kuna see on ju tehingute tegemise kunst.

Suutsime eelmisel aastal tõsta sealiha hinda nii kaugele, et tasub toota. Kuidas lihatööstused meiega edaspidi kaubelda suudavad, ei oska ma öelda.

Siis olete te päris valesti aru saanud. Meie küsimus oli ikkagi selles, et mitte keegi ei oska täna prognoosida, milliseks liha hind tulevikus kujuneb. Siin paneb kõik paika turg. Ma loodan, et selleks ajaks on ka lihatootja nii palju turuga kursis, et ta teab, mis hinnaga müüa.

Kindlasti ei ole seda aega, mil lihahind kõrge on, pikalt.

Aga miks te arvate, et kõik tänased lihatööstused peaksid järgi jääma? Kui üks või teine lihatööstus peaks lõpetama, kuna ta ei suuda majandada, siis ei näe ma siin midagi imelikku.

Jaga lugu:
Hetkel kuum