29. aprill 1997
Jaga lugu:

AS Sulev sipleb hädaorus

Läänemaa maksuameti direktori Eerik Ojakääru sõnul oli õmblusvabriku võlg seni ajatatud ja firma pidi võlga tasuma kindla maksegraafiku alusel. Jaanuaris ja veebruaris aga raha maksuametile ei laekunud ja Sulevi omanikele tehti hoiatuskiri. Sellele kirjale ettevõtjad küll reageerisid, kuid makseid ei toimunud.

Olime sunnitud riigi maksuametile tegema ettepaneku maksete ajatamiskava tühistada, räägib Ojakäär.

ASi Sule osaniku ja ASi Sulev peadirektori Väino Metsa käitumine ei reeda närvilisust. «Sulev ja Sule on suured ettevõtted, mille käive ulatub kümnetesse miljonitesse kroonidesse,» räägib ta. «Neli miljonit krooni ei ole nii suur raha, mida firma ei suudaks ära maksta.»

«Peame läbirääkimisi pankadega ja ma olen optimistlikult meelestatud,» räägib Mets võla tasumise võimalustest.

Õmblusvabriku peadirektor väidab, et maksuamet ei tulnud vastu firmade soovile alustada võla tagasimaksmist aprillis, vaid seda tuli teha alates jaanuarist.

Aasta alguses firmadel vajalikku summat ei olnud ja raha jäi maksmata, tunnistab Mets. Äripäeva andmetel on ASi Sule võlgnevus maksuametile 2,5 miljonit, ASil Sulev 1,5 miljonit krooni.

«Nüüd otsustati järsku pangaarved arestida,» jätkab Mets. «Mõistan maksuameti käitumist, kuid ei mõista, miks seda tehti enne palgapäeva. Töötajad ei ole süüdi firma majandusraskustes.»

Metsa sõnul saavutasid Sule ja Sulev maksuametiga kokkuleppe, et töötajatele makstakse palk välja. Ettevõtte juhtkonnal jäi aga palk saamata.

Eerik Ojakääru sõnul võib Sule ja Sulevi suhtes algatada pankrotimenetluse. «Ära tuleb kasutada kõik seaduses ette nähtud vahendid, et võlg kätte saada,» lisab ta.

Väino Metsa väitel on riigi seisukohast õmblusvabriku pankrot kõige halvem lahendus. Sellisel juhul jääb maksuamet oma rahast ikkagi ilma, leiab ta. Ettevõtte jaoks ei muuda aga pankrot oluliselt midagi, sest tootmine jätkub edasi, ütleb Mets.

Õmblusvabrik Sulev erastati ettevõtte töötajatest moodustatud ASile Sule 1994. aastal. Sule aktsiakapital on kümme miljonit krooni.

«Saime kaasa üheksa miljoni krooni eest võlgu ja vanad seadmed,» ütleb Mets. «Kogu tootmine lendas uppi.»

Erastamise järel lõpetati Sulevis kardinate tootmine ja ka froteest hommikumantleid ei tellinud enam keegi. Metsa sõnul said ettevõtte juhid isiklike tutvuste abil 1,7 miljonit Rootsi krooni krediiti, mille eest osteti tehasesse uus tehnoloogia ja laiendati toodete sortimenti. Tema väitel on võlg rootslastele tasutud.

Hiljem sai ettevõte 9 miljonit krooni laenu INKO Balti pangast. Tagatiseks oli firma vara. Samapalju on ettevõttele võlgu ärimees Arkadi Strujev, kes redutab kusagil Venemaal.

Eerik Ojakääru sõnul võib pandi õigustühiseks muuta, kui selgub, et Sulev oli juba siis maksejõuetu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum