4 mai 1997

Maareformi lõpuleviimine on veel kaugel

Omandireformi aluste seaduse viimaste muudatuste järgi on 1999. aasta 31. detsember viimaseks päevaks, mil ehitise või selle osaga saab tehinguid teha vallasasjana. Seega vähem kui kolme aasta pärast saab maja või korterit müüa, kinkida ja pärandada ainult koos maaga.

Seadus on küll vastu võetud, kuid selle täitmise võimalikkusesse ei usu keegi. Kuigi maa katastrisse kandmise ja kinnistamise tempo on tõusnud, on sajandivahetuseks maareformi lõpuleviimine ebareaalne. Praegu moodustab katastrisse kantud üksuste arv kogumahust vaid 5,5%.

Tavakodanikku, kes oma maa erastamise-tagastamise probleemidega ühe ukse tagant teise taha käib, võib infarkti äärele viia asjaajamisega kaasnev bürokraatia. Praegu kulub Tallinnas maa erastamisele vähemalt pool aastat, üksikutel juhtudel kuni aasta. Seaduse järgi peaks see aga aega võtma kolm kuud.

Hillar Viks omanimelisest kinnisvarabüroost arvab, et riigiametnikel puudub motivatsioon kiiresti töötada. Tema sõnul väljendub era- ja riikliku struktuuri vastandlikkus selles, et erastruktuur läheb pankrotti, kui kehvasti töötab, riiklikul on vastupidi: mida kehvemini töötab, seda rohkem teenib.

Omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese väitel ei saa linnavalitsuses avalduste läbilaskevõime lõputult suureneda, kuna linnavalitsejad lihtasalt ei jõua päevas üle 200 allkirja anda. Viiese arvates oleks lahendus menetluskorra lihtsustamises, nagu tehti korterite erastamiselgi.

Maareformi olulise kiirendajana näevad paljud seadusemuudatust, mis lubab katastriüksusi moodustada ja maad katastrisse kanda olemasoleva kaardimaterjali alusel. Kuidas olemasolevate kaartide põhjal erastamine tegelikult rakendub, ei kujuta keegi ette, sest sellist korda pole veel kehtestatud.

Seadusemuudatused tekitavad alati seisaku. Praegu on pidurdunud maa erastamine juriidilistele isikutele: oodatakse seadusemuudatust, millega juriidilistel isikutel võimaldatakse maad erastada 1993. aasta maksustamishinna alusel.

Möödunud suvel võeti vastu veel kaks maareformi puudutavat otsust. Esiteks hakkab tuleva aasta jaanuarist reformimata maa eest maks laekuma riigile, mitte omavalitsusele. Seega peaks omavalitsus olema huvitatud maa kiirest erastamisest ja tagastamisest.

Teiseks tuleb reformimata maa eest hakata maksma topelt: lisaks maamaksule tuleb tasuda ka maa kasutusõiguse eest. See puudutab aga otseselt eraisikute rahakotti. Kasutusõiguse eest tuleb maksta sõltumata sellest, kas maa on erastamata riigi, omavalitsuse või inimese enda süül.

Hetkel kuum